Teksti koostamist konsulteeris dr. Karin Orgulas
Viimati muudetud 16. septembril 2011
Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositakse igal aastal Eestis keskmiselt 90 uut pahaloomulise peaaju- ja kesknärvisüsteemikasvaja juhtu. Kuigi haiguse esinemissagedus tõuseb vanusega, on kogurisk ajukasvaja tekkeks elu jooksul vähem kui 1%. Samas on ajukasvajad ühed lapseea sagedamini esinevad kasvajad (kuni 10 juhtu aastas).
Fakte ajukasvajate (ehk kesknärvisüsteemi-, või intrakraniaalsete kasvajate) kohta
- Ajukasvaja võib olla nii hea- kui pahaloomuline.
- Ajukasvajate põhjuseid ei teata.
- Ajukasvajad võivad tekkida mis tahes vanuses.
- Primaarsed ajukasvajad tekivad esmaselt ajukoes.
- Sekundaarsed ehk teisesed ajukasvajad on vähid, mis on muudest keha kudedest levinud ajukoesse.
- Ajukasvajate sümptomid sõltuvad nende suurusest ja paiknemisest ajus.
- Ajukasvaja diagnoosib arst, tuginedes anamneesi ja läbivaatuse andmetele ning mitmete spetsiaalsete peaaju ja närvisüsteemi uuringute tulemustele.
- Ajukasvaja ravi sõltub kasvaja tüübist, paiknemisest ja suurusest, aga ka patsiendi vanusest ja üldisest tervisest.
