Teksti koostamist konsulteeris dr Darja Altuhhova
viimati muudetud 09.2009
Kopsuvähk on üks kõige sagedamini esinevaid vähihaigusi Eestis, igal aastal haigestub umbes 750 inimest – 600 meest ja 150 naist. Naiste haigestumine kopsuvähki on seoses suitsetajate arvu suurenemisega sagenenud. Meeste seas on haigestumine kopsuvähki viimastel aastatel püsinud muutumatuna.
Kopsuvähi all mõeldakse kasvajarakkude kontrollimatut kasvamist ühes või mõlemas kopsus. Vähk tekib mitme aasta või isegi aastakümnete jooksul rakkudes toimuvate muutuste tõttu.
Sageli esinev haigus
Kopsuvähki sureb aastas rohkem inimesi kui näiteks rinna- ja eesnäärmevähki kokku. Kopsuvähk on meeste hulgas kõige sagedasem ning naiste hulgas sageduselt neljas vähisurma põhjustaja. Suurem osa kopsuvähihaigetest on üle 65–aastased.
Umbes 90 % kopsuvähijuhtudest on põhjustatud suitsetamisest. Suitsetamisest loobumine vähendab kopsuvähki haigestumise riski. On teada, et kui suitsetamine maha jätta, väheneb haigestumise risk kümne aasta jooksul mittesuitsetajaga samale tasemele. Lisaks suitsetamisele tõstab kopsuvähki haigestumise võimalust kokkupuude teiste vähki tekitavate ainetega või materjalidega (nt asbest ja radoon). Seda eriti samaaegselt sigarettide või sigarite suitsetamisega.
Nagu teistegi vähihaiguste puhul, parandab haiguse varane avastamine kopsuvähist jagusaamise väljavaateid tunduvalt. Varakult avastatud haiguse korral saavad arstid kasutada ravivõimalusi märksa tõhusamalt kui kaugelearenenud haiguse korral.
Kopsuvähi alaliigid
Kopsuvähi kaks peamist liiki on:
- mitteväikerakk kopsuvähk, seda esineb 80% kõikidest kopsukasvajatest
- väikerakk kopsuvähk , 20% kõikidest kopsukasvajatest
Nimed ei viita kasvaja suurusele, vaid kasvajat moodustavate rakkude tüübile.
Kopsuvähk hakkab tavaliselt arenema ühes kopsus ja levib tihti lümfisõlmedesse või kopsu ümbritsevatesse kudedesse. Kopsuvähk võib anda ka siirdeid ehk metastaase teistesse elunditesse (nt aju ja maks).
Mitte-väikerakk kopsuvähk
Mitteväikerakk kopsuvähil on kolm peamist alaliiki.
Adenokartsinoom. Sellist tüüpi kopsuvähk annab siirdeid ja levib kergesti teistesse elunditesse juba haiguse varases staadiumis. Mittesuitsetajal avastatud kopsuvähk on tavaliselt just adenokartsinoom.
Lamerakk-kartsinoomi esineb sama tihti kui adenokartsinoomi ja see on enamasti seotud suitsetamisega. Lamerakk-kartsinoom võib kasvada kopsukoes suurte hingamisteede lähedal. Ka see vähitüüp annab siirdeid, kuid tavaliselt pisut hiljem kui adenokartsinoom.
Suurrakk-kartsinoomi puhul suureneb kasvaja kiiresti ja annab siirdeid tihti juba haiguse varases staadiumis.
Väikerakk kopsuvähk
väikerakk kopsuvähk on eriti tihedalt seotud suitsetamisega ning kasvab ja levib kiiresti. Enamik väikerakk kopsuvähkidest avastatakse siis, kui haigus on levinud ühest kopsust kaugemale. Ainult väike osa haigusjuhtudest avastatakse varakult, kui kasvaja pole jõudnud levida ühest kopsupoolest kaugemale.
