Haige inimese lähedased jäävad tihti üksi oma mõtete ja tunnetega. Tuttavad väljendavad oma kaastunnet ja osavõtlikkust aeg-ajalt, kuid tihti tõmbuvad siis nõututena kõrvale, kuna nende võimuses ei ole haiget terveks teha või siis kogevad nad, et nad ei saa praktiliselt millegagi aidata. Ometi olek väga oluline olla lähedal, käepärast abi vajadusel, toetust vajava inimese tingimusi arvestades. Tihti võib isegi väga väikesena tunduv praktiline abi olla tegelikult väga tähtis.
Mu mehe lõikuse algusest oli möödunud peaaegu kümme tundi. Olin saanud lapsed magama. Ahistustunne muutus üksinduses talumatuks. Kell kümme õhtul helistasin sugulasringkonda kuuluvale sõbrale.
Nad tulid.
Vaikselt, küsimata midagi.
Olid juures.
Lasksid mul minu valus lihtsalt toas edasi-tagasi kõndida.
Olid juures.
Mõistvatena.
