Vähk on haigus, millega kaasneb alati palju eelarvamusi, väärteadmisi ja hoiakuid. Õigele teadmisele toetudes on haigusega silmitsi seismine palju kergem. Igaühe elus tuleb ette olukordi, kus oma jõud ja võimed ei ole piisavad ning vaja läheb teiste inimeste abi. Oluline on püüda avameelse jutuajamise poole pere keskel. Selle juurde kuulub ka haigettegevate asjade arutamine, nendest rääkimine. Kui mõistetakse, et igaühel on õigus ka negatiivsetele tunnetele ja kurvastusele just neile omasel viisil, õigus privaatsusele ja omaetteolemisele, võib see olla parema üksteisemõistmise aluseks. Ometi, kui perekonnas ei ole valmisolekut avameelseks suhtlemiseks, ei peaks selles masendusse langema.
Vajalikku tuge võib otsida ja saada ka sõpradelt ja tuttavatelt. Ei ole vaja kõhelda, kas valusatel teemadel on sobilik rääkida või mitte. Selleks sõbrad ongi. Raviarsti ja muu meditsiinipersonali ülesannete hulka kuulub ka küsimustele vastamine ja võimalike erinevate abivariantide kohta informatsiooni andmine. Vähihaige ravi ja hoolduse terviknägemusse kuulub ka haige perekonna vajadustega arvestamine. Igaühel on õigus küsida asjade kohta, mis meelt painavad.
