Tekst on avaldatud Eesti Vähiliidu loal
"Teejuht vähihaige patsiendi lähedastele" soomekeelne esmatrükk on välja antud 1999.aastal, käesolev tõlge eesti keelde on ilmunud Eesti Vähiliidu ja Põhja-Eesti Vähihaigete Ühenduse poolt 2003.aastal
Vähki ravitakse tänapäeval üha edukamalt ja aina enam inimesi paraneb vähist täielikult. Sellele vaatamata põhjustab pereliikme haigestumine muutusi kogu pere elus. Paljud rasked ja hirmutavad asjad tulevad üllatavalt liiga lähedale.
Mõtted keerlevad enamasti haigestunud pereliikme ümber ja on loomulik, et kogu pere on mures. Eriti suur on ebakindlus ja mure kohe haiguse avastamise järel ja selle algusfaasis. On väga raske näha lähedase ja kalli inimese haigestumist. Arenev ja võimalik, et parandamatu haigus sunnib kogu peret läbi käima loobumisprotsesse.
Mitte ainult haigestunud inimene, vaid ka kõik teised pereliikmed käivad läbi omaenda kriise. Igaühel on selleks ka õigus. Paljud rasked olukorrad võivad tekitada hirmu, aga neist ei saa ega taha rääkida, kuna see justkui tähendaks, et oled isekas. Lähedased võivad olla mures ka näiteks selle pärast, kuidas pereliikme haigestumine võib mõjutada nende enda elu: tulevikku, teisi pereliikmeid, peresuhteid ja seda, kuidas pere tuleb uue olukorraga toime.
Järgnev kirjutis on mõeldud vähihaige omastele ja lähedastele. Eesmärgiks on aidata omakseid ja lähedasi mõistma haigestunut, iseennast ja kogu pere olukorda.
Edaspidi kirjeldatakse mitmeid viise, kuidas oma tunnetest rääkida, aga ka kuidas vastu võtta teiste tundeid ja neid mõista. Räägitakse ka sellest, mida võiks öelda, kui ka ainsatki sõna on raske leida, sellest kuidas lootus võib olla abiks ja sellest, kuidas igaühel meist on kõigele vaatamata õigus oma tunnetele, oma elule ja sellest, mida vähki haigestumine toob kaasa perele.
Räägitakse tunnetest ja rääkimise raskustest, sellest, kuidas haigestumine mõjub paarisuhetele ja vanemaks olemisele ja ka lootusest.
