Kuidas melanoomi kindlaks teha?
Kui on tekkinud kahtlus, et nahal olev neevus (sünnimärk) on muutunud või kasvab viimastel kuudel, siis näidake seda oma perearstile või nahaarstile. Kui ka arst arvab, et on kahtlus algavale melanoomile suunatakse teid edasi kirurgi või onkoloogi vastuvõtule, kes eemaldab selle pigmentlaigu nahalt. Eemaldatud koetükk saadetakse laboratooriumisse rakuanalüüsiks. Hinnatakse, kas muutused rakkudes on pahaloomulised.
Juhul, kui selgub, et tegemist on melanoomiga, siis on väga oluline määrata haiguse levik ehk staadium.
Nahamelanoom võib olla paikne või levinud lümfi- ehk koevedelikuga või verega organismi teistesse kudedesse ja organitesse. Tekivad kasvaja siirded ehk metastaasid.
Kasvaja rakud vabanevad algkoldest, milleks on tavaliselt sünnimärk ja liiguvad ümbritsevasse nahka (satelliidid) ja naha aluskoesse (intransiitsed metastaasid) samuti vastava piirkonna lümfisõlmedesse, vereringesse ja seejärel teistesse organitesse.
Siirete ehk metastaaside olemasolu, eriti kaugmetastaaside olemasolu halvendab haiguse kulgu oluliselt.
Paikse melanoomi puhul on oluline, kui suur on kasvaja paksus koepreparaadis ehk naha pinnalt välja ulatuv osa ja kui sügavale nahakihtidesse see on kasvanud.
Haiguse leviku ulatus määrab haiguse staadiumi. Haiguse staadiumist sõltub aga ravi.
Paikse melanoomi paksus ja levik nahakihtides määratakse esmasel raku-uuringul.
Haiguse leviku hindamiseks lümfivedeliku kaudu teostatakse vastava piirkonna kudede ja lümfisõlmede ultraheliuuring ja vajadusel võetakse rakuproov lümfisõlmest. Täpsemaks raku-uuringuks teostatakse valvurlümfisõlme biopsia. Selgitamaks, kas haigus on levinud vere kaudu teistesse organitesse, teostatakse arsti ettekirjutusel lisaks järgmiseid protseduure
- vereanalüüs
- kopsude röntgenülesvõte
- ultraheli uuring
- kompuutertomograafia /CT/
- magnetresonants tomograafia /MRT/
- positron emissioon tomograafia /PET CT/
Kõik eeltoodud uuringud aitavad täpsustada haiguse levikut ja valida vajalik ravi.
