Aju on pehme käsnjas koemass. Teda kaitsevad koljuluud ja kolm õhukest membraani, mida kutsutakse ajukelmeteks. Aju polsterdab vesivedelik, mida kutsutakse liikvoriks ehk ajuvedelikuks. See vedelik voolab ajukelmete vahelistes ruumides ja vatsakesteks kutsutavates ruumides peaaju sisemuses.
Närvide võrgustik
kannab sõnumeid peaaju ja ülejäänud keha vahel edasi ja tagasi. Mõned närvid
lähevad otse ajust silmadesse, kõrvadesse ja teistesse pea osadesse. Teised
närvid kulgevad seljaaju kaudu, ühendamaks peaaju keha teiste osadega. Pea- ja
seljaaju sees ümbritsevad närvirakke gliiarakud,
mis ühtlasi hoiavad närvirakke paigal.
Aju juhib asju, mida
teha tahame (näiteks kõnelemine ja kõndimine) ja asju, mida keha teeb mõtlemata (näiteks hingamine).
Aju kontrollib ka meie meeli (nägemine, kuulmine, kompamine, maitsmine ja
haistmine), mälu, emotsioone ja isiksust.
Peaaju kolm põhilist osa kontrollivad erinevaid tegevusi:
Suuraju – suuraju on peaaju suurim osa. Ta asub peaaju ülaosas ning kasutab meie meeltest pärinevat teavet selleks, et öelda meile, mis meie ümber toimub, ning annab kehale käsu, kuidas sellele vastata. Ta kontrollib lugemist, mõtlemist, õppimist, kõnet ja emotsioone. Suuraju jaguneb vasakuks ja paremaks ajupoolkeraks, mis kontrollivad erinevaid tegevusi. Parem poolkera kontrollib vasaku kehapoole lihaseid, vasak poolkera kontrollib parema kehapoole lihaseid.
Väikeaju – väikeaju paikneb suuraju all peaaju tagaosas. Väikeaju kontrollib tasakaalu ja keerulisi tegevusi nagu kõndimine ja kõnelemine.
Ajutüvi – Ajutüvi ühendab peaaju seljaajuga. Ta kontrollib nälga ja janu, aga ka hingamist, kehatemperatuuri, vererõhku ja teisi keha põhifunktsioone.
Peaaju ja tema lähedal paiknevad struktuurid
Põhilised ajuosad
