Teksti koostas dr. Inga Vaasna
viimati muudetud 16.02.2009
- epiteliaalse munasarjavähi esinemissagedus on maailmas viimase kümne aastaga oluliselt kasvanud
- kõige suurem on haigestumus Põhja-Euroopas ja Põhja-Ameerikas, madalaim Aasias
- Eestis diagnoositakse aastas 150–160 munasarjavähi esmasjuhtu
- Eestis on suurim haigestumus munasarjavähki vanuses 55–74 eluaastat
- epiteliaalne vähk on kõige sagedasem munasarjavähi alaliik. Kõige rohkem naisi sureb naissuguelundite pahaloomulistest kasvajatest epiteliaalse munasarjavähi tagajärjel.
- epiteliaalse munasarjavähi tekkepõhjused on ebaselged
- munasarjavähiga naistel on varajased kaebused ebamäärased, seetõttu on kolmveerandil juhtudest diagnoosimise hetkel tegemist juba kaugelearenenud haigusega. Ainult väike osa naisi jõuab ravile, kui haigus pole veel kaugele arenenud ja sellest on võimalik täiesti terveks ravida.
Munasarjavähi alaliigid
- epiteliaalne vähk, on kõige sagedasem munasarjavähi alaliik, mis esineb ~75% juhtudest
- genitaalväädi strooma kasvajad
- lipoidrakulised pahaloomulised kasvajad
- germinatiivsed kasvajad
- gonadoblastoom
Igal kolmandal juhul esineb kasvaja mõlemas munasarjas.
Munasarjavähi leviku teed
- otsene levik munasarja pinnalt kõhuõõnde, kõhuõõne teistele organitele
- levik lümfi kaudu (lümfisõlmedesse)
- levik vere kaudu (hematogeenne levik). Vere kaudu levivad vähisiirded ehk kaugmetastaasid.
