Toitumisprobleemide varajase avastamise ja ravi korral võib paraneda patsiendi prognoos (paranemisvõimalus). Varajane toitumise jälgimine ja hindamine võivad aidata avastada probleeme, mis mõjutavad vähivastase ravi edukust. Alakaalulised või alatoitunud patsiendid ei suuda sageli taluda vähiravi kõrvaltoimeid. Alatoitumust võib põhjustada vähk, samuti võib see süveneda vähi progresseerudes. Toitumisprobleemide varajane avastamine ja ravi aitavad patsiendil kaalus juurde võtta või kehakaalu säilitada, parandada ravi tulemust ning vähendada ravi tüsistusi.
Patsienti jälgitakse ja hinnatakse enne vähivastase ravi alustamist ning hindamine jätkub kogu ravi vältel. Sobivat toitumisravi alustatakse varakult ning patsiendi toitumust kontrollitakse ravi vältel. Toitumuse hindamine määrab kindlaks patsiendi toitumusseisundi ja selle, kas patsient vajab toitumisravi. Patsiendilt või tema hooldajalt võidakse küsida järgmist infot
- kehakaalu muutused viimase 6 kuu jooksul
- toidu koguse ja tüübi muutused võrreldes tavapärasega
- söömist mõjutanud probleemid, nagu iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhukinnisus, suukuivus, maitse- ja lõhnataju muutused, suuhaavandid, valu, isutus
- kas patsient on võimeline kõndima ja toime tulema igapäevase tegevusega
Arstlik läbivaatus on osa hindamisest. Arstliku läbivaatuse ajal kontrollitakse üldist terviseseisundit ja haigusnähtusid. Arst hindab kaalu vähenemist, rasv- ja lihaskoe kaotust ning vedeliku kogunemist kehas.
Hindamise viivad lõpule toitumisravile spetsialiseerunud tervishoiutöötajad. Toitumisspetsialistid jälgivad vähiravi ja ravist taastumise vältel patsiendi toitumusseisundit. Spetsialistide hulka võivad kuuluda
- arst
- meditsiiniõde
- dietoloog
- sotsiaaltöötaja
- psühholoog
