___________________________________________________viimati uuendatud 25.03.2009 |
Adenokartsinoomon kasvajatüüp, mis saab alguse näärmelisest koest (nt. rinnanäärmevähk, eesnäärmevähk) |
Adjuvantraviravi, mida teostatakse lisaks esmasele ravimeetodile, et suurendada esmase ravi efektiivsust. Adjuvantravi kasvaja korral on enamasti kirurgiline ravi, millele järgneb keemiaravi või kiiritusravi, et vähendada kasvaja taastekke riski |
Aneemiakehvveresus (hemoglobiini ja erütrotsüütide arvu vähenemine alla normi) |
Antigeenkehavõõras aine, mille vastu organismi immuunsüsteem hakkab tootma antikehi |
Antikehaorganismi immuunsüsteemi poolt toodetud valk, mis hävitab organismile võõraid rakke, bakterid, haigustekitajaid |
Arseeniühendidvõivad sattuda elukeskkonda näiteks kütuse põlemisel, väävelhappe tootmise käigus või taimekaitsevahendite kasutamisel. Arseeni ühendid on mh maksale, neerudele ja närvisüsteemile mürgise toimega. |
Asbestkantserogeense ehk vähki tekitava toimega mineraal, mida kasutatakse mõningates ehitusmaterjalides |
Atüüpiline ehk düsplastiline neevuserineb tüüpilisest sünnimärgist kuju, struktuuri ja pigmendimusteri osas. Vaid 25% juhtudest on see nahamelanoomile eelnev seisund. |
B-lümfotsüütvere valgeliblede eritüüp. B-lümfotsüüt võib antigeeni toimel aktiveeruda antikehi tootvaks plasmarakuks |
Biopsiaelusorganismist koetüki või rakumaterjali võtmine ja selle mikroskoopiline uurimine |
Bronhoskoopiabronhivaatlus e. kopsutorusisene uuring valgusallikaga varustatud instromendi (bronhoskoobi) abil |
DNAinimese rakkudes olev geneetiline materjal. |
Ekstsisioonbiopsiakirurgiline protseduur, mille puhul kogu patoloogiliselt muutunud piirkond e. haiguskolle (nt. kasvaja) eemaldatakse mikroskoopiliseks raku-uuringuks |
Endomeetriumemaka limas- ehk sisekest |
Endometrioidne adenokartsinoomemaka limaskesta kasvaja, mis on alguse saanud näärmekoest |
Epiteelepiteel on nahka ja limaskesti kattev pindmine rakukiht |
Erütrotsüüdid e. vere punalibledtavalisim vere rakutüüp, milles leiduv hemoglobiin on tähtis hapnikutransportija. Vähene punaliblede sisaldus viitab verevaesusele ehk aneemiale, liigne aga verehaigusele. Punaliblede pinnal on süsivesikuid sisaldavad valgulised ained, nn veregrupitegurid. |
Geenkromosoomi osa, mis sisaldab kogu informatsiooni, mis on vajalik ühe valgu või RNA sünteesimiseks. |
Geeni amplifikatsioongeeni mitme koopia esinemine rakus. |
GeenraviRavimeetod, mis põhineb vigase geeni parandamisel. |
Hematoloogiavereteadus, verd ja vere koostist uuriv meditsiiniharu. |
Hepatiitviirushepatiit ehk kollatõbi on maksapõletik, mida tekitavad maksarakkudes paljunevad viirused. Praegu tuntakse viit tüüpi hepatiiti: A, B, C, D ja E. Kõige sagedamini esineb B- ja C- hepatiiti, mille levik narkomaanide seas teeb tõsist muret. Suur oht nakatuda on ka meditsiini- ja päästetöötajatel, hepatiidihaigete seksuaalpartneritel, perekonnaliikmetel ja mängukaaslastel.Üldiselt paraneb maksapõletik hästi, vahel muutub aga haigus krooniliseks. |
HER2inimese epidermaalse kasvufaktori 2. tüüpi retseptor. |
Histoloogiline testuuring haiguspiirkonna koetükist |
Hormoonravihaiguse ravimine, kasutades hormoone või aineid, mis blokeerivad vähirakkude aktiivsuse hormoonretseptorite kaudu. Hormoonravi kasutatakse rinna-, eesnäärme- ja emakavähi ravis. |
Iivelduson ebameeldiv tunne, mis võib põhjustada oksendamist |
Immuunravi e. bioloogiline raviraviviis, mis stimuleerib organismi immuunsüsteemi kasvajarakke hävitama |
Immuunsupressantimmuunvastust maha suruv ravim, mida kasutatakse siirdatud organi äratõukereaktsiooni ennetamiseks |
Immuunsusimmuunsus on organismi võime kahjutuks teha kehavõõraid ühendeid, milleks tavaliselt on valgud (bakterid, viirused) |
Immuunsüsteemimmuunsüsteem on organismi kaitsesüsteem võõrvalkude vastu. Võõrvalgud võivad olla pärit väljaspoolt organismi (nt.mikroobid) või organismi seest (nt. hukkunud rakkude osised). Immuunsüsteemi eesmärgiks on kahjutustada bioloogiliselt aktiivsed võõrvalgud. |
Intermiteeruvvahelduv |
Intravenoosneravimite manustamine otse veeni. |
Kartsinogeenvähiteket soodustav aine |
Kasvajakoemass mis tekib rakkude intensiivsest paljunemisest. Kasvajad võivad olla healoomulised ja pahaloomulised |
Kasvufaktorkudedes tekkiv valk, mis ergutab või pidurdab rakkude kasvu. Kasvufaktoriteks võivad olla ka vitamiinid, mineraalid või hormoonid. |
Keemiaravion vähkasvaja ravi erinevate ravimitega ja nende kombinatsioonidega. |
Kiiritusravion kiirituse (röntgen või gammakiirgus) kasutamine vähkkasvaja ravis. |
Kombinatsioonravion keemiaravi alaliik, mille puhul manustatakse vähihaigele samaaegselt mitut erinevat vähivastast ravimit. |
Kompuutertomograafia uuring (KT-uuring)Kompuutertomograafiauuring (KT) on meditsiiniline uuring, mis võimaldab kitsaks kimbuks koondatud röntgenkiirte abil teha inimkehast kihilisi ja ruumilisi pildilõikeid, mis annavad üksikasjaliku ja täpse kujutise uuritava piirkonna anatoomiast ja võimalikest haiguslikest muutustest. |
Kortikosteroididimmunosupressiivsed (immuunvastust maha suruvad) ravimid, mille hulka kuuluvad prednisoon ja prednisoloon |
Leukotsüüdide. vere valgelibled – nende ülesanne on võidelda kehasse sattunud mikroorganismide vastu. Valgeliblede arv võib suuresti kõikuda, norm on 4000–9900 leukotsüüti kuupmillimeetri vere kohta. Väike arv viitab puudulikule immuunsusele, liiga suur arv aga põletikukoldele. Vajaduse korral määratakse vereanalüüsiga eraldi neutrofiilide, eosinofiilide, lümfotsüütide ja monotsüütide arv, mis näitavad eelkõige organismi immuunsusvõimekust ja allergiat. Umbes kolmandiku valgelibledest moodustavad lümfirakud ehk lümfotsüüdid. |
Lümflümfiteedes olev, rakuvälisest vedelikust ja verevalkudest ning lümfotsüütdest koosnev vedelik, mis liigub lümfisooni pidi veeniringesse. Lümf on vahendaja vere ja kudede vahel, varustab kudesid vees lahustunud toitainete ja hapnikuga, väljutab verre kudede ainevahetusjäägid, aitab organismil vabaneda sissetunginud bakteritest ja teistest võõrkehadest ja transpordib seedimisjärgus rasvu |
Lümfisõlmednäärmed, mis filtreerivad koevedelikust ehk lümfist välja baktereid, viiruseid, vähirakke jm. |
Lümfoomlümfikoe kasvaja (hrl. pahaloomuline) |
Lümfotsüüdid e. lümfirakudmoodustavad olulise osa vere valgelibledest ning vastutavad immuunreaktsioonide eest. Käivitavad immuunsüsteemi vastuse, aitavad toota antikehi valmistavaid rakke ja võtavad osa sissetungija hävitamisest. On lümfotsüüte, kes tegutsevad sõna otseses mõttes õgijatena, muutes sissetungija sel viisil organismile kahjutuks. Kõige intensiivsem immuunsüsteemi kujundamine toimub eelkoolieas. Just sel ajal kuulub vere valgeliblede koostisse rohkesti just lümfotsüüte. |
Magnetresonantstomograafia uuring (MRT)Magnetresonantsuuring ehk magnetresonantstomograafia (MRT) on meditsiiniline uuring, mille abil saab diagnoosida mitmeid haigusi. Uuring on veretu ja ei ole valus. MRT kasutab tugevat magnetvälja, raadiolaineid ja arvutit inimese elunditest ja kudedest pildi saamiseks. Pilti uuritakse arvutiekraanil. MRT ei kasuta ioniseerivat kiirgust (röntgenikiiri). Detailsete MRT piltide abil saab diagnoosida haigusi, mis teiste radioloogiliste meetoditega hinnatavad ei ole. |
Mammograafiarindade röntgenuuring |
Mastektoomiae. operatsioon kogu rinna eemaldamiseks |
Melanoompahaloomuline nahakasvaja, mis tekib melanotsüütidest, pigmenti produtseerivatest rakkudest. |
Kokku: 79 |
