Ajukasvajad

 Teksti koostamist konsulteeris dr. Karin Orgulas
Viimati muudetud  16. septembril 2011

 

Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositakse igal aastal Eestis keskmiselt 90 uut pahaloomulise peaaju- ja kesknärvisüsteemikasvaja juhtu. Kuigi haiguse esinemissagedus tõuseb vanusega, on kogurisk ajukasvaja tekkeks elu jooksul vähem kui 1%. Samas on ajukasvajad ühed lapseea sagedamini esinevad kasvajad (kuni 10 juhtu aastas).

Fakte ajukasvajate (ehk kesknärvisüsteemi-, või intrakraniaalsete kasvajate) kohta

  • Ajukasvaja võib olla nii hea- kui pahaloomuline.
  • Ajukasvajate põhjuseid ei teata.
  • Ajukasvajad võivad tekkida mis tahes vanuses.
  • Primaarsed ajukasvajad tekivad esmaselt ajukoes.
  • Sekundaarsed ehk teisesed ajukasvajad on vähid, mis on muudest keha kudedest levinud ajukoesse.
  • Ajukasvajate sümptomid sõltuvad nende suurusest ja paiknemisest ajus.
  • Ajukasvaja diagnoosib arst, tuginedes anamneesi ja läbivaatuse andmetele ning mitmete spetsiaalsete peaaju ja närvisüsteemi uuringute tulemustele.
  • Ajukasvaja ravi sõltub kasvaja tüübist, paiknemisest ja suurusest, aga ka patsiendi vanusest ja üldisest tervisest.