Ajukasvajad ja nende olemus

Healoomulised ja pahaloomulised (halvaloomulised) ajukasvajad

Healoomulised ajukasvajad ei sisalda vähirakke.

Tavaliselt on võimalik healoomuline kasvaja eemalda: tagasi kasvab ta harva. Healoomulise kasvaja äär või serv on selgelt nähtav. Healoomuliste kasvajate rakud ei tungi ümbritsevatesse kudedesse ega levi keha teistesse osadesse. Samas võivad healoomulised kasvajad avaldada survet aju tundlikele piirkondadele ning põhjustada tõsiseid terviseprobleeme (koljusisese rõhu tõus, ajukompressioon, surve naaberkudedele jms). Väga harva võib healoomuline kasvaja muutuda halvaloomuliseks.

Pahaloomulised ajukasvajad sisaldavad vähirakke.

Pahaloomulised ajukasvajad on tavaliselt tõsisemad ja tihti eluohtlikud.

Suure tõenäosusega kasvavad nad kiiresti ja tungivad ümbritsevasse tervesse ajukoesse või avaldavad sellele survet.

Väga harva võivad pahaloomulise ajukasvaja rakud sellest irduda ja levida teistesse peaaju osadesse, seljaajusse või isegi teistesse kehaosadesse. Vähi levimist kutsutaksesiirete tekkimiseks ehk metastaseerumiseks.

Mõnikord ei ulatu pahaloomuline kasvaja tervetesse kudedesse. Kasvaja võib piirduda teatud koekihiga. Seda võivad piirata ka koljuluud või teised struktuurid. Sellist kasvajat nimetatakse kapseldunuks.

Pahaloomulised kasvajad jagunevad omakorda primaarseteks ja sekundaarseteks kasvajateks.

 

 
Mis on primaarsed ajukasvajad?

Kasvajad, mis saavad alguse ajukoest on primaarsed ehk esmased ajukasvajad. Primaarsed ajukasvajad saavad oma nime vastavalt rakutüübile või sellele, millisest aju osast nad alguse saavad.

Kõige tavalisem primaarne ajukasvaja on glioom, mis saab alguse gliiarakkudest. Täiskasvanutel on glioomid kõige tavalisem tüüp ajukasvajaid, mis moodustavad umbes 42% kõikidest täiskasvanute ajukasvajatest. Glioome iseloomustatakse täiendavalt selle alusel, mis tüüpi rakke nad haaravad:

Astrotsütoom. Kasvaja lähtub tähekujulistest gliiarakkudest, mida kutsutakseastrotsüütideks. Täiskasvanutel pärinevad astrotsütoomid reeglina suurajust. Lastel esineb neid ajutüves, suurajus ja väikeajus. Astrotsütoomi, mis on diferentseerumisastmega III (G III), kutsutakse mõnikord anaplastseks astrotsütoomiks. IV diferentseerumisastmega (G IV) astrotsütoomi nimetatakse tavaliselt glioblastoma multiforme’ks.

  • G I (pilotsüütastrotsütoom): aeglase kasvuga, vähese kalduvusega ümbritsevasse ajukoesse tungida. Kõige tavalisem lastel ja noorukitel.
  • G II (difuusne astrotsütoom): suhteliselt aeglase kasvuga, mõningase kalduvusega ümbritsevasse ajukoesse tungida. Leitakse enamasti noortel täiskasvanutel.
  • G III (anaplastne/maliigne astrotsütoom): need kasvajad kasvavad suhteliselt kiiresti ja tungivad ümbritsevasse ajukoesse.
  • G IV (glioblastoma multiforme, GBM): ülimalt agressiivne ajuvähi vorm. Paraku on see kõige sagedasem ajukasvajate vorm täiskasvanutel, moodustades 67% kõikidest astrotsütoomidest.

Ajutüveglioom. Kasvaja lähtub peaaju kõige madalamal paiknevast osast. Ajutüveglioome diagnoositakse enamasti väikelastel ja keskealistel täiskasvanutel.

Ependümoom. Kasvaja lähtub rakkudest, mis vooderdavad vatsakesi või seljaaju keskkanalit. Seda leitakse kõige sagedamini lastel ja noortel täiskasvanutel.

Oligodendroglioom. See on haruldane kasvaja, mis lähtub rakkudest, mis toodavad närve katvat ja kaitsvat rasva sisaldavat ainet. Need kasvajad tekivad tavaliselt suurajus. Nad on aeglase kasvuga ning tavaliselt ei levi ümbritsevasse ajukoesse. Nad on kõige tavalisemad keskealistel täiskasvanutel.

 

Teised sagedamini esinevad ajukasvajate vormid:

Medulloblastoom. See kasvaja lähtub tavaliselt väikeajust. Tegemist on kõige tavalisema ajukasvajaga lastel. Mõnikord kutsutakse teda primitiivseks neuroektodermaalseks tuumoriks.

Meningioom. See kasvaja lähtub ajukelmetelt ning kasvab tavaliselt aeglaselt.

Schwannoom. Schwanni rakust lähtuv kasvaja. Need rakud ümbritsevad tasakaalu ja kuulmist kontrollivat närvi, mis paikneb sisekõrvas. Seda kasvajat nimetatakse kaakustikusneurinoomiks. Tavaliselt esineb ta täiskasvanutel.

Kraniofarüngioom. See tuumor kasvab ajupõhimikul, ajuripatsi läheduses. Seda tüüpi kasvajat esineb kõige sagedamini lastel.

Idurakuline ajukasvaja. See kasvaja lähtub idurakust. Enamik idurakulistest kasvajatest ajus esineb noorematel kui 30-aastastel. Kõige tavalisem idurakulise ajukasvaja tüüp ongerminoom.

Käbinäärme piirkonna kasvaja. See haruldane ajukasvaja tekib käbinäärmes või sellele lähedal. Käbinääre paikneb suuraju ja väikeaju vahel.

 

Mis on sekundaarsed ajukasvajad?

Kui vähirakud levivad ajusse mõnest teisest elundist (näiteks kopsudest või rinnanäärmest), nimetada seda sekundaarseks ehk metastaatiliseks kasvajaks. Sekundaarsed kasvajad on ajus tunduvalt sagedasemad kui primaarsed ajukasvajad.