Bioloogiline ravi

Bioloogiline ravi ehk immuunteraapia on ravi, mille puhul keha oma kaitsemehhanisme kasutatakse ära vähi ravis või vähiravi kõrvaltoimete vähendamiseks.  Need ravivõimalused võivad tugevdada või taastada keha loomuliku kaitsevõime.

Bioloogilist ravi nimetatakse ka sihtmärgistatud raviks, mis tähendab, et vähiravim ründabkonkreetseid sihtmärke kasvaja koes või kasvaja arengut soodustavaid faktoreid.

Bioloogilise ravi alla kuuluvad:

  • monoklonaalsed antikehad
  • angiogeneesi inhibiitorid ehk kasvaja veresoonte teket pidurdav ravi
  • interferoonid
  • radioimmuunravi 
  • vaktsiinid

Bioloogiline ravi on kasutusel kas iseseisva ravina või kombinatsioonis tavapärasekeemiaraviga.

Bioloogilise ravi sihtmärgi täpse valikuga püütakse  vähendada traditsioonilise keemiaravi puhul tekkivat kahjulikku toimet tervetele kudedele. Seetõttu võivad need ravimid ollaparemini talutavad.

Kuna sihtmärgistatud ravimitel on erinevad ründepunktid siis erinevad ka kõrvaltoimed ja nende intensiivsus. Sagedasemad kõrvaltoimed on  allergilised reaktsioonid, väsimus, gripilaadsed sümptomid, kõhulahtisus, veritsused, vererõhu tõus, nahalööve.

 

Monoklonaalsed antikehad

Monoklonaalsed antikehad on oma olemuselt bioloogilised valgud, mis ründavad organismis vähirakke.

Antikeha mõju vähirakule on väga erinev. Kõige sagedamini tunneb antikeha vähiraku tema pinnal asuva antigeeni järgi. Sellisel juhul ravim seob ennast vähiraku antigeeniga ning annab organismi immuunsüsteemile märku „haigest rakust“, mis tuleb hävitada.

Teise võimalusena takistab vähiraku arengut eelpool mainitud antigeeniga seondumine, mille tulemusena pidurdub vähirakkude paljunemine ja levik teistesse kudedesse ja organitesse ehk metastaseerumine

 

Angiogeneesi inhibiitorid

Angiogeneesi inhibiitorite puhul on sihtmärgiks kasvajasisesed veresoonte arengut soodustav kasvufaktor. Kasvufaktor on vajalik kasvaja arenguks, et käivitada uute veresoonte teke kasvaja koes. Veresooned on kasvajale vajalikud, et varustada kasvajat hapniku ja toitainetega. Angiogeneesi inhibiitorid põhjustavad veresoonte taandarengu kasvajakoes ning seeläbi pidurdub kasvaja areng ning väheneb kasvaja levik teistesse organitesse ja kudedesse

 

Interferoonid

Interferoonid ehk tsütokiinid on valgud, mis aktiveerivad kehaomase kaitsesüsteemi, et hävitada kasvajarakke. Enamasti kasutatakse interferoone kombinatsioonis keemiaraviga.Sagedasemad kõrvaltoimed tulenevad kehaomase katisesüsteemi aktiveerimisest, need on: gripilaadsed sümptomid, lihasvalu ja väsimus.

Radioimmunoteraapia

Radioimmunoteraapia on ravisuund, mille puhul kinnitub radioaktiivne molekul monoklonaalse antikeha külge. See võimaldab kiiritusravi suunata otse kasvajale. Sellist ravivõimalust kasutatakse ainult nendel juhtudel, kui muid ravivõimalusi ei saa kasutada.

Vaktsiinid

Vaktsiinide eesmärgiks on leida kehas üles kasvajarakud ning „äratada üles“ inimese enda immuunsüsteem, mis hävitab kasvajaraku. Kasvajavastaseid vaktsiine on palju erinevaid, kuid enamus neist on alles teadusuuringutes kasutatavad. Vähivaktsiinide eesmärk on enamasti haigestumist ennetav mitte raviv.