Keemiaravi

Keemiaravi ehk tsütostaatiline ravi on raviviis, millega püütakse ära hoida vähirakkude paljunemist. Kasutatakse mitmeid ravimeid, mis hävitavad vähirakke või takistavad nende kasvu.

Keemiaravi on teostatav vähiravi erinevatel etappidel:

Neoadjuvantne keemiaravi – teostatakse enne kasvaja operatsiooni. Sellisel juhul on ravi eesmärgiks kasvaja mõõtmete vähendamine, et oleks võimalik operatsiooni käigus eemaldada kasvaja kogu ulatuses.

Adjuvantne keemiaravi – teostatakse pärast kasvaja operatsiooni. Sellisel juhul on tegemist haiguse remissiooni soodustava raviga. Ravi eesmärgiks on olemasolevate kasvajarakkude (näiteks kui lümfisõlmedes on leitud kasvajarakke) hävitamine.

Palliatiivne keemiaravi – on keemiaravi liik, mille eesmärgiks on kasvajarakkude edasise leviku pidurdamine ning kasvaja mõõtmete vähendamine. Kaugelearenenud vähkkasvaja korral on selline ravimeetod sagedasim.

Enamus vähivastaseid ravimeid manustatakse veeni kaudu tilkinfusiooniga otse vereringesse, kuid on ka ravimeid, mida saab võtta suukaudselt.  Tablettravi korral võib seega patsient viibida keemiaravi ajal oma kodus.

Vähkkasvajate keemiaravi puhul võib manustada vähihaigele mitut ravimit samaaegselt. Sel juhul on tegemist kombinatsioonraviga. Sageli toimub sellisel juhul keemiaravi mitu päeva järjest (reeglina haiglas või haigla päevaravi osakonnas) ning sellele järgneb ravi paus. Mitme keemiaravimi üheaegse kasutamise põhjendus seisneb selles, et erinevad ravimid kahjustavad või hävitavad vähirakke erineval moel. Tänu ravimite koostoimele on võimalik hävitada rohkem vähirakke kui üksikute ravimitega. Samaaegne manustamine lubab kasutada ka väiksemaid ravimikoguseid. See omakorda aitab vähendada kõrvalnähtude teket.

Viimaste aastate teadusuuringute tulemusel on väljatöötatud nn. uue põlvkonna keemiaravimid, mis lihtsustatult öeldes „tunnevad ära“  inimese organismis vähkkasvaja ning avaldavad vaid toimet kasvajarakkudele. Seetõttu nimetatakse selliseid uusi ravimeid ka suunatud ravimiteks (ingl.k target therapy).

Tsütostaatikumide ehk rakumürkide toime ei piirne ainult vähirakkudega, need kahjustavad ka normaalseid rakke, kõige enam neid rakke, mis on samuti kiire pooldumisvõimega nagu vähirakud. Kiirelt paljunevad rakud on näiteks vererakud (punalibled, valgevere rakud), karvafolliikuli rakud, seedetrakti limaskesta rakud. Seetõttu võib keemiaravi põhjustada suhteliselt palju kõrvalnähtusid.

Sagedasemad kõrvaltoimed on iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, suu limaskesta valulikkus ehk mukosiit, juuste väljalangemine, vererakkude hulga vähenemine ja sellest tulenevalt vastupanuvõime langus ning väsimus. Kõrvaltoimetega toimetulekuks on erinevaid võimalusi.