Kas me tulime ravile liiga hilja?

Mida varem haigus avastatakse, seda paremini saab seda ravida. Mida rohkem arsti juures käiakse, seda suurem on šanss kasvajale varakult jaole saada. Lapsed käivad üldjuhul sagedamini arsti juures kui täiskasvanud, mis eeldaks, et laste vähk avastatakse pigem varem kui hiljem. Et aga vähki esineb lastel harva, jäävad selle esimesed sümptoomid tihti muude, nn „tavaliste lastehaiguste“ varju.

Kõik on harjunud, et kui laps on haige, siis 90% juhtudest on tal kas ülemiste hingamisteede katarr, kopsu- või kõrvapõletik. Võimalus, et lapsel võiks esineda kasvaja, ei tule õieti kellelegi pähe ja see on ka loogiline. Kahjuks ei saa üles lugeda vähile ainuomaseid sümptomeid, mis haiguseelsele seisundile või haiguse algusele viitaksid. Nii ei saa ka nimetada asukohta kehas, kus lapsel vähk võiks arenema hakata – kasvaja võib saada alguse vereloome organitest, ajust, luudest, neerudest suguorganitest jne. Kuna tegemist on harva esinevate üksikjuhtudega, millel on vaid sellele ühele lapsele eriomane haiguse kulg, diagnoositakse lastel haigus enamasti hilja juba väljakujunenud haigusstaadiumis. Soovituseks oleks, et kui lapsel mingi pealtnäha süütu haigus ei parane ega parane, tuleks asja tõsiselt võtta ja mõelda ka kasvaja võimalusele. Suuresti sõltub diagnoos lapsevanema tähelepanekutest oma lapse kohta ja üldjuhul kahtlustavad just vanemad kiiremini rasket haigust ja soovivad lapsele lisauuringuid. Paraku kasvavad lastel kõik pahaloomulised kasvajad kiiremini kui täiskasvanuil, sest laste ebaküpsed rakud paljunevad küpsetest rutem.