Luumetastaasid

Mis on luumetastaasid e. metastaatiline luukahjustus?

Teksti koostamist konsulteeris dr. Riina Kütner
viimati muudetud 29.09.2008

Kaugelearenenud vähi korral võivad esialgsest vähikoldest eralduda rakud ning levida teistesse kehaosadesse. Kui vähisiirded on levinud luustikku, siis seda seisundit nimetatakse metastaatiliseks luukahjustuseks või ka luumetastaasideks.

Rinna-, eesnäärme- ja kopsuvähk, nagu ka müeloom, põhjustavad ülemäärast luukoe lagundamist, häirunud luu ainevahetust, kus luud lammutatakse rohkem ära kui üles ehitada jõutakse. Luumetastaase esineb umbes 80%’l kaugelearenenud rinna- ja eesnäärmevähiga patsientidest, kuni 60%’l kaugelearenenud kopsuvähiga patsientidest ning on väga sage ka hulgimüeloomi korral.

Metastaatilist luukahjustust esineb kõige sagedamini roietes, lülisambas, koljus, vaagnas, puusaluus ning reie- ja küünarluus. Mõnikord on kahjustunud ainult üks luu piirkond, samas võib neid paikmeid olla ka rohkem.

Antud seisundit on võimalik efektiivselt ohjata ning sümptomeid leevendada ja seeläbi elukvaliteeti parandada.

Sageli on luumetastaasid vähihaige pikaajalise liikumispuude tekkimise põhjuseks ning halvendavad seeläbi olulisel määral tema elukvaliteeti – mõjutades und, liikumist ja igapäevaseid tegevusi. Luuvalu tekib sageli just liikumisel, mistõttu mõned patsiendid hakkavad vältima tegevusi, mis võivad põhjustada valu – treppidest käimine või ka lapselaste süllevõtmine.

Fakte

  • Metastaatiline luukahjustus esineb kuni 80% kaugelearenenud rinna-, eesnäärme- ja kopsuvähiga ning hulgimüeloomiga patsientidest.
  • Enim seostatakse luumetastaase rinna- ja eesnäärmevähiga.
  • Metastaatilisest luukahjustusest on haaratud kõige sagedamini roided, lülisammas, kolju, vaagen, puusaluu ning reie- ja küünarluu.
  • Sagedaseimaks tunnuseks on valu, mida kogevad üle 2/3 patsientidest.