Maovähk

Teksti koostamist konsulteeris dr. Vivian Esko
 Viimati muudetud  20. jaanuaril 2011

Mis on maovähk?

Maovähk on mao pahaloomuline kasvaja.

Sõltuvalt sellest, millisest maoseina kihist see alguse saab eristatakse mitmeid mao pahaloomuliste kasvajate vorme, mida tuntakse erinevate nimetuste all – vähk ehk adenokartsinoom, lümfoom, kartsinoid, GIST, sarkoom. Kõigi nende puhul on ravi ja prognoos erinevad. Enamuse, ligikaudu 90% kõikidest mao pahaloomulistest kasvajatest moodustavad mao limaskesta näärmelise epiteeli rakkude muutustest alguse saanud adenokartsinoomid.

Ühtset maovähi tekkepõhjust ei teata. Tegemist on mitmete tegurite koosmõjuga, mis ühel hetkel põhjustavad mao limaskesta rakkudes selliseid muutusi, et need lakkavad normaalselt funktsioneerimast ja hakkavad pidurdamatult vohama. Selle tulemusena tekib maoseinas kasvajaline vohand või muutub maosein paksemaks. Kuna magu on päris suure mahutavusega „kott”, siis alul ei sega selline muutus toidu seedimist ega tekita ka mingeid erilisi vaevusi toidu makku sattudes. See on ka põhjuseks, miks üsna sageli ei anna maokasvaja endast märku enne, kui haigus on juba kaugele arenenud, s.t. on tekkinud probleemid toidu sattumisel ja liikumisel maos või on haigus levinud teistesse kehapiirkondadesse. Sellisel juhul on tegemist kaugelearenenud ehk metastaatilise vähiga.

 

Maovähi esinemine

Kogu maailmas diagnoositakse aastas ligikaudu 1 miljon uut maovähijuhtu. Maailma eri paigus on maovähi esinemissagedus erinev. Kui Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas on viimastel aastakümnetel haigestumus maovähki märgatavalt langenud, siis endiselt väga sageli esineb maovähki Ida-Euroopas (sealhulgas Eestis), Lõuna-Ameerika riikides, Jaapanis ja Hiinas.

Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositi 2007. aastal Eestis 400 esmast maovähki, millest üle poolte juhtudest oli tegemist kaugelearenenud haigusega. Aastas sureb meil maovähi tõttu umbes 300 inimest. Vähist tingitud surma põhjusena on maovähk nii meeste kui naiste hulgas neljandal kohal.