Maovähi avastamine ja diagnoosimine

Varajase avastamise võimalused

Maovähi õigeaegne avastamine sõltub maovaevuste varajasest äratundmisest, kohesest arsti poole pöördumisest ja krooniliste haiguste väljaravimisest.. Kahjuks puuduvad maovähile ainuomased tunnused. Magu paikneb ülakõhus keskjoonel ja pisut  vasakul. Kõiki siinesinevaid vaevusi võivad põhjustada nii healoomulised haigused kui maovähk. Seepärast sõltubki peaaegu kõik inimesest endast – kui kaua ta kannatab oma hädade all ja kui ruttu otsustab pöörduda arstile nende põhjuste välja selgitamiseks. Kui ikka kõhuvaevused esinevad 1…1,5 kuud ja ise ei seosta neid millegagi ega pole aidanud või aitavad lühikeseks ajaks seni endale teadaolevad abinõud, siis tuleb minna arstile. Enne ravi alustamist tuleb alati selgitada haigusnähtude põhjus. Haiguse diagnoosimine ja ravi omal käel põhjustab kasvajate korral olulise ajakao ja raskendab ravi läbiviimist.

Haigustunnused e. sümptomid

Varajane maovähk ei põhjusta üldreeglina erilisi kaebusi. Seetõttu on ka selle õigeaegne avastamine probleemne, kuna väheste vaevustega keegi arstile minekuga ei kiirusta. Samal ajal võiks see olla ühe protseduuriga hõlpsasti leitav.

Millele pöörata tähelepanu?

  • Surve- ja täiskõhutunne ülakõhus, mao kiire täitumine – silmad „söövad”, aga magu ei võta vastu või hakkab valutama, toit ei mahu sisse
  • Röhitised-kõrvetised, tavaliselt peale sööki, kuid ka sõltumata söögikorrast või toidu koosseisust. Isumuutused.
  • Iiveldus ja oksendamine
  • Neelamisraskused – toit jääb neelates pidama, tekitades valu rinnaku taga või ülakõhus keskel. Vahel aitab rohke neelatamine ja vedeliku joomine, teinekord võib see lõppeda oksendamisega. See on omane eriti söögitoru ja mao ülaosa ehk kardia vähile.
  • Aneemia ehk kehvveresus – see tekitab seletamatu väsimuse, nõrkuse kuni ükskõiksuseni ümbritseva suhtes
  • Palpeeritav „tükk” kõhus
  • Kaalulangus

Kui ühele või mitmele neist sümptomeist lisandub üks või rohkem riskitegureid ning vaevused püsivad juba üle paari kuu, siis on suur võimalus vähi olemasolule maos. Samal ajal võivad aga kõik eelpool nimetatud haigusnähud olla tingitud ka mao healoomulistest haigustest.  Seepärast ongi vajalikud uuringud oma vaevuste põhjuste väljaselgitamiseks.

Maovähi staadiumid

Vähihaiguse jaotus staadiumitesse ehk arengugruppidesse on kasvaja olemasolu ja levikut iseloomustav süsteem, mis määrab ära ravimeetodite valiku ja haiguse prognoosi.

Staadium määratakse kolme näitaja alusel. Need on

  • kasvaja enda suurus (T) Siin arvestatakse nii kasvaja läbimõõtu mao sisepinnal kui ka maoseina kihtide haaratust, samuti ülekasvu vahetult naaberkudedesse.
  • magu ümbritsevate lümfisõlmede haaratus (N). Magu on väga hea verevarustusega ning seda paralleelselt saatva lümfisüsteemiga. Vähk annabki oma esmased siirded mao kõrvalolevatesse lümfisõlmedesse.
  • kasvaja levik teistesse elunditesse ehk kaugsiirded ehk metastaasid (M). Kaugelearenenud juhtudel levivad vähirakud nii veresoonte kui lümfiteede kaudu peamiselt maksa ja kopsudesse, munasarjadesse naistel, harvem neerupealistesse, luudesse ja ajju.

TNM on rahvusvaheline klassifikatsioon, millega iseloomustatakse mistahes paikme pahaloomulist kasvajat ja mis teeb diagnoosi mõistetavaks ka patsiendi emakeelt tundmata.

Nii näiteks diagnoos Carcinoma ventriculi T1N0M0 ütleb, et tegemist on väikese ja pindmise maovähiga, mis pole levinud ei ümbritsevatesse lümfisõlmedesse ega ole andnud kaugsiirdeid

Maovähi jagunemine staadiumiteks on siin ära toodud peamiselt kasvaja enda suuruse kaudu

  • 0 staadium – kasvaja on ainult mao limaskesta pindmises kihis. 0 staadiumi kasvajat kutsutakse ka nimega  carcinoma in situ.
  • I staadium  – kasvaja haarab mao limaskesta
  • II staadium – kasvaja haarab mao seina kuni seda katva väliskihini, võib esineda siirdeid kasvaja lähedal
  • III staadium – kasvaja levib läbi mao seina, esinevad siirded kasvaja ümbruses
  • IV staadium – kasvaja on ülekasvanud naaberorganitesse või esinevad kaugsiirded teistes elundites
Uuringud

Iga haiguse diagnoosimine algab vestlusest arstiga ning patsiendi läbivaatusest arsti poolt. Seejärel saab otsustada, milliseid analüüse ja uuringuid on vaja teha,

Maohaiguste ja eriti -kasvajate korral on peamiseks endoskoopiline uuring ehkgastroskoopia, mis tähendab erilise optikaga varustatud painduva „toru” viimist makku. Selle abil saab kontrollida mao- ja ka söögitoru limaskesta ning  võtta proovitükke ehk biopsiat. Niisugused proovitükid annavad infot haigusliku muutuse kohta mao limaskestal ja aitavad määrata kasvaja ehitust, mis omakorda on väga oluline edasise ravitaktika otsustamisel.

Mao röntgenuuringut vähi diagnoosimiseks tehakse tänapäeval harvem ja vaid siis, kui kõris, söögitorus või mao ülaosas on mingi haiguslik takistus gastroskoobi läbiviimiseks. Põhjus on selles, et nii vähk kui ka muud haigusseisundid vajavad mikroskoopilist tõestust ehk proovitüki võtmist enne ravi algust. Nii mõnigi kord pole silmaga võimalik hinnata, kas tegemist on hooletusse jäänud haavandi või vähiga. Ravi on aga kummagi puhul täiesti erinev. Röntgenis pole biopsia võtmine võimalik.

Maokasvajate ravi määramisel on oluline teada, kas ja kuhu on kasvaja edasi arenenud, kas on siirdeid teistes elundites. Selle kindlaks tegemiseks tehakse lisa-uuringuid. Täpseima info annab kogu keha kompuutertomograafia, abistavateks on ultarheliuuring kõhuõõnest, samuti kopsude röntgen-uuring.

Vahel juhtub ka nii, et vaatamata kõikidele läbiviidud uuringutele ei õnnestu ikkagi kindlat diagnoosi panna. Siis jääb viimaseks võimaluseks diagnostiline kõhuõõne avamine, et silma kontrolli all hinnata seisu ja võtta proovitükid haiguskoldest.