Melanoom

Teksti koostas dr. Marianne Niin
viimati uuendatud 28.03.2014

Naha pahaloomulised kasvajad

Viimase sajandi jooksul on nahavähist saanud valgete inimeste seas kogu maailmas võimas kuid vähetuntud epideemia. Nahakasvajad on kõige sagedasemini esinevad vähivormid.

Eestis on aastas 800-900 esmast nahavähi juhtu, nendest ~130 on melanoomi esmasjuhud.

Nahavähk tekib naha pindmise kihi, epidermise rakkudest. Maailmas diagnoositud kõikidest vähijuhtudest on iga kolmas nahavähk

Esineb kolme tüüpi nahavähki

  • basaalrakk nahavähk
  • lamerakk nahavähk
  • melanoom

Kõikidest nahavähi juhtudest umbes 80% on basaalrakk nahavähk, 10% lamerakk nahavähk ja 10% melanoom. Nahavähi 2 esimest tüüpi on harva surmaga lõppevad, erinevalt melanoomist, mis võib olla vägagi agressiivne.

 

Melanoom

Melanoom on pahaloomuline kasvaja, mis tekib melanotsüütidest, naha pigmendirakkudest. Melanotsüüdid produtseerivad melaniini, mis annab nahale pigmendi ehk tema värvuse.  Melaniini ülesanne on kaitsta nahka ultraviolett /UV / kiirguse eest. Melanoom võib organismis kiiresti levida ja seetõttu on väga oluline avastada ja ravida seda haigust juba varases staadiumis.

 

Kuidas melanoom tekib?

Melanoomi tekkepõhjus ei ole lõplikult teada. Ultraviolett  /UVA ja UVB/  kiirgus, mis tuleb päikesest või solaariumist, tungib pindmisesse nahakihti – epidermisesse – ja kahjustab melanotsüütide DNAd. Kahjustatud rakk on vähi tekke eelduseks.
Melanoom võib tekkida nahal kõikides kehapiirkondades, samuti  limaskestadel ja silmas, kus on olemas melanotsüüdid. Melanoom võib tekkida olemasolevast neevusest ehk nn. sünnimärgist või tekib nahale uus kiiresti kasvav ja muutuv pigmendilaik.
Meestel on kõige sagedasemaks melanoomi asukohaks kehatüve nahk, eriti seljapiirkond, samuti pea-kaelapiirkond. Naistel tekib nahamelanoom sagedamini jalasäärtel ja reienahal.
Oluline on regulaarselt jälgida oma nahal toimuvaid muutusi – kas olemasolevad „sünnimärgid“ on muutnud oma kuju, suurust, pigmendi värvust või on nahale tekkinud uusi pigmendilaike.