Melanoomi riskitegurid

Melanoomile on iseloomulik kiire haigestumuse tõus valge elanikkonna hulgas kogu maailmas. Haigestuda võivad inimesed igas vanuses, kuid haigestumuse juurdekasv toimub põhiliselt nooremas vanusegrupis. Melanoom on üks sagedamini esinevaid vähivorme noorte hulgas –  15-34-aastaste inimeste seas on melanoom Eestis esinemissageduselt 4. kohal.

Iga inimene, kes on saanud ülemäärase annuse UV kiirgust (päike, solaarium) kuulub melanoomi riskigruppi. Vaatamata sellele on osadel inimestel suurem risk haigestuda kui teistel. On rida põhjusi, miks mõned inimesed peavad end päikse eest rohkem kaitsma kui teised.

Esimese põhjusena saab nimetada inimese naha fototüüpe. Klassifitseeritakse 4 erinevat nahatüüpi, sõltuvalt sellest, kuidas nahk reageerib ultraviolett (UV) kiirgusele.

  • I fototüübiga inimesed saavad päikese käes viibides alati päikesepõletusi, nahk pruuniks ei lähe
  • II fototüübiga inimestel tekivad päikesepõletused sageli, päevitus tekib pikema ajavahemiku vältel
  • III fototüübiga inimestel tekivad päikesepõletused harva, päevitus tekib kergelt
  • IV fototüübiga inimestel päikesepõletusi ei teki, nahk päevitub kiiresti

Melanoom esineb sagedamini  I ja II naha fototüübiga heledanahalistel inimestel. Tavaliselt on nendel inimestel punased või blondid juuksed ja sinised silmad.  Heledanahalistel inimestel on vähem melaniini nahas, mis tähendab, et kaitse UV kiirguse kahjustuse vastu on väiksem.

 

Kes kuuluvad melanoomi riskigruppi?

Suurem risk haigestuda melanoomi on inimestel, kellel on

  • hele nahk ja sinised silmad
  • hulgaliselt pigmentlaike nahal
  • raskemad päikesepõletused lapseeas või täiskasvanuna
  • perekonnas esinenud melanoom
  • varem esinenud ja ravitud melanoom
  • atüüpilised /düsplastilised/ neevused (sünnimärgid)
  • nõrgenenud immuunsüsteem
  • tubase tööviisiga inimesed, kes veedavad vaba aega välistingimustes tugeva UV-kiirguse käes
  • solaariumi kasutamine

 

Atüüpiline ehk düsplastiline neevus

Atüüpilisi neevuseid peetakse nahamelanoomile eelnevaks seisundiks. Atüüpiline neevus on erinev normaalsest sünnimärgist.
See on tumedam kui tavaline sünnimärk (kuni mustjat värvi), läikiva pinnaga, selgete piiridega ja tavaliselt naha pinnaga tasa.

atüüpiline-neevus

Atüüpilised neevused on õigem lasta kirurgil varakult eemaldada, kuna sellised ebatavalised sünnimärgid võivad kergesti pahaloomuliseks muutuda.

 

Solaarium

Solaariumi lambid kiirgavad ultraviolett A (UVA) ja ultraviolett B (UVB) kiirgust. Toimes nahale ei ole erinevust, kas tegemist on loodusliku või kunstliku UV kiirgusega. Solaariumites kasutatakse tavaliselt lampe, mis kiirgavad kordades tugevamalt kui looduslik päike. Seega saab nahk solaariumis lühikese aja jooksul väga suure annuse UV kiirgust.

Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO)  ei soovita kasutada solaariumit tervist kahjustava toime tõttu kosmeetilisel eesmärgil. Solaariumi kasutamine on näidustatud ainult teatud haiguste raviks. WHO koostatud infomaterjali solaariumi kasutamisega kaasaskäivatest riskidest leiate: http://www.who.int/uv/publications/en/sunbeds.pdf (inglise keeles).