Neeruvähk

Teksti koostamist konsulteerisid dr. Anneli Elme ja dr. Gennadi Timberg
viimati muudetud 29.09.2008

 

Mis on neeruvähk?

Neeruvähk on neerukoest lähtunud pahaloomuline kasvaja.

Kõige sagedasem neeruvähi vorm on neerurakuline kartsinoom.

Tavaliselt moodustab neeruvähk ühtse kasvajalise massi. Aeg-ajalt esineb neeruvähk mõlemas neerus korraga. Sageli avastakse neeruvähk alles siis kui ta on väga suureks kasvanud, kuna varases staadiumis neeruvähk tavaliselt vaevuseid ei põhjusta.

 

Neerud on kaks umbes rusikasuurust oakujulist organit, mis asuvad teine teisel pool lülisammast alumise roidekaare varjus.

Neerude põhiülesandeks on vere puhastamine jääkainetest ning liigse vedeliku väljaviimine organismist uriini näol.

Inimestel on kaks neeru ning kogu organismi normaalseks tööks piisaks ka vähem kui ühest neerust. Kui mingil haiguslikul põhjusel neerud ei tööta piisavalt hästi puhastatakse verd spetsiaalse aparatuuri abil, mida nimetatakse dialüüsiks.

Neeruvähk jaotatakse alatüüpidesse vastavalt sellele, kuidas nende rakud mikroskoobi all välja näevad.

 

Neeruvähi tüübid

Heledarakuline neerurakuline kartsinoom – kõige tüüpilisem neeruvähi tüüp (moodustab 80% kõikidest neerurakulise kartsinoomi juhtudest) ning enamasti kui räägitakse neeruvähist, siis peetaksegi silmas just seda alavormi. Kasvajarakud on mikroskoobi all äratuntavad kuna on eriliselt kahvatud/heledad.

Papillaarne neerurakuline kartsinoom – esineb 10-15%’l patsientidest

Kromofoobne neerurakuline kartsinoom – esineb 5%’l patsientidest

Wilms’i tuumor – moodustab 95% lastel esinevatest neerukasvajatest (Eestis umbes 1-2 juhtu aastas)

 

Kui sageli esineb neeruvähki?

Enamasti on neeruvähk vanemaealiste inimeste haigus ning alla 45-aastaste seas esineb seda harvem.

Eestis diagnoositakse igal aastal umbes 250 uut neeruvähi juhtu. Tõenäosus elu jooksul haigestuda neeruvähki on 1:75 ning meestel on risk umbes kaks korda suurem kui naistel.