Sõnastik

  • Adenokartsinoom

    on kasvajatüüp, mis saab alguse näärmelisest koest (nt. rinnanäärmevähk, eesnäärmevähk)
  • Adjuvantravi

    ravi, mida teostatakse lisaks esmasele ravimeetodile, et suurendada esmase ravi efektiivsust. Adjuvantravi kasvaja korral on enamasti kirurgiline ravi, millele järgneb keemiaravi või kiiritusravi, et vähendada kasvaja taastekke riski
  • Aneemia

    kehvveresus (hemoglobiini ja erütrotsüütide arvu vähenemine alla normi)
  • Antigeen

    kehavõõras aine, mille vastu organismi immuunsüsteem hakkab tootma antikehi
  • Antikeha

    organismi immuunsüsteemi poolt toodetud valk, mis hävitab organismile võõraid rakke, bakterid, haigustekitajaid
  • Arseeniühendid

    võivad sattuda elukeskkonda näiteks kütuse põlemisel, väävelhappe tootmise käigus või taimekaitsevahendite kasutamisel. Arseeni ühendid on mh maksale, neerudele ja närvisüsteemile mürgise toimega.
  • Asbest

    kantserogeense ehk vähki tekitava toimega mineraal, mida kasutatakse mõningates ehitusmaterjalides.
  • Atüüpiline ehk düsplastiline neevus

    erineb tüüpilisest sünnimärgist kuju, struktuuri ja pigmendimusteri osas. Vaid 25% juhtudest on see nahamelanoomile eelnev seisund.
  • B-lümfotsüüt

    vere valgeliblede eritüüp. B-lümfotsüüt võib antigeeni toimel aktiveeruda antikehi tootvaks plasmarakuks.
  • Biopsia

    elusorganismist koetüki või rakumaterjali võtmine ja selle mikroskoopiline uurimine.
  • Bronhoskoopia

    bronhivaatlus e. kopsutorusisene uuring valgusallikaga varustatud instromendi (bronhoskoobi) abil.
  • DNA

    inimese rakkudes olev geneetiline materjal.
  • Ekstsisioonbiopsia

    kirurgiline protseduur, mille puhul kogu patoloogiliselt muutunud piirkond e. haiguskolle (nt. kasvaja) eemaldatakse mikroskoopiliseks raku-uuringuks
  • Endomeetrium

    emaka limas- ehk sisekest.
  • Endometrioidne adenokartsinoom

    emaka limaskesta kasvaja, mis on alguse saanud näärmekoest.
  • Epiteel

    epiteel on nahka ja limaskesti kattev pindmine rakukiht.
  • Erütrotsüüdid e. vere punalibled

    tavalisim vere rakutüüp, milles leiduv hemoglobiin on tähtis hapnikutransportija. Vähene punaliblede sisaldus viitab verevaesusele ehk aneemiale, liigne aga verehaigusele. Punaliblede pinnal on süsivesikuid sisaldavad valgulised ained, nn veregrupitegurid.
  • Geen

    kromosoomi osa, mis sisaldab kogu informatsiooni, mis on vajalik ühe valgu või RNA sünteesimiseks.
  • Geeni amplifikatsioon

    geeni mitme koopia esinemine rakus.
  • Geenravi

    Ravimeetod, mis põhineb vigase geeni parandamisel.
  • Hematoloogia

    vereteadus, verd ja vere koostist uuriv meditsiiniharu.
  • Hepatiit

    viirushepatiit ehk kollatõbi on maksapõletik, mida tekitavad maksarakkudes paljunevad viirused. Praegu tuntakse viit tüüpi hepatiiti: A, B, C, D ja E. Kõige sagedamini esineb B- ja C- hepatiiti, mille levik narkomaanide seas teeb tõsist muret. Suur oht nakatuda on ka meditsiini- ja päästetöötajatel, hepatiidihaigete seksuaalpartneritel, perekonnaliikmetel ja mängukaaslastel.Üldiselt paraneb maksapõletik hästi, vahel muutub aga haigus krooniliseks. Vaata ka: www.hepatiit.net
  • HER2

    inimese epidermaalse kasvufaktori 2. tüüpi retseptor.
  • Histoloogiline test

    uuring haiguspiirkonna koetükist.
  • Hormoonravi

    haiguse ravimine, kasutades hormoone või aineid, mis blokeerivad vähirakkude aktiivsuse hormoonretseptorite kaudu. Hormoonravi kasutatakse rinna-, eesnäärme- ja emakavähi ravis.
  • Iiveldus

    on ebameeldiv tunne, mis võib põhjustada oksendamist.
  • Immuunravi e. bioloogiline ravi

    raviviis, mis stimuleerib organismi immuunsüsteemi kasvajarakke hävitama.
  • Immuunsupressant

    immuunvastust maha suruv ravim, mida kasutatakse siirdatud organi äratõukereaktsiooni ennetamiseks.
  • Immuunsus

    immuunsus on organismi võime kahjutuks teha kehavõõraid ühendeid, milleks tavaliselt on valgud (bakterid, viirused).
  • Immuunsüsteem

    Immuunsüsteem on organismi kaitsesüsteem võõrvalkude vastu. Võõrvalgud võivad olla pärit väljaspoolt organismi (nt. mikroobid) või organismi seest (nt. hukkunud rakkude osised). Immuunsüsteemi eesmärgiks on kahjutustada bioloogiliselt aktiivsed võõrvalgud.
  • Intermiteeruv

    vahelduv
  • Intravenoosne

    ravimite manustamine otse veeni.
  • Kartsinogeen

    vähiteket soodustav aine
  • Kasvaja

    Koemass, mis tekib rakkude intensiivsest paljunemisest. Kasvajad võivad olla healoomulised ja pahaloomulised.
  • Kasvufaktor

    kudedes tekkiv valk, mis ergutab või pidurdab rakkude kasvu. Kasvufaktoriteks võivad olla ka vitamiinid, mineraalid või hormoonid.
  • Keemiaravi

    on vähkasvaja ravi erinevate ravimitega ja nende kombinatsioonidega.
  • Kiiritusravi

    on kiirituse (röntgen või gammakiirgus) kasutamine vähkkasvaja ravis.
  • Kombinatsioonravi

    on keemiaravi alaliik, mille puhul manustatakse vähihaigele samaaegselt mitut erinevat vähivastast ravimit.
  • Kortikosteroidid

    immunosupressiivsed (immuunvastust maha suruvad) ravimid, mille hulka kuuluvad prednisoon ja prednisoloon.
  • KT

    Kompuutertomograafiauuring (KT-uuring) on meditsiiniline uuring, mis võimaldab kitsaks kimbuks koondatud röntgenkiirte abil teha inimkehast kihilisi ja ruumilisi pildilõikeid, mis annavad üksikasjaliku ja täpse kujutise uuritava piirkonna anatoomiast ja võimalikest haiguslikest muutustest.
  • Leukotsüüdid

    e. vere valgelibled – nende ülesanne on võidelda kehasse sattunud mikroorganismide vastu. Valgeliblede arv võib suuresti kõikuda, norm on 4000–9900 leukotsüüti kuupmillimeetri vere kohta. Väike arv viitab puudulikule immuunsusele, liiga suur arv aga põletikukoldele. Vajaduse korral määratakse vereanalüüsiga eraldi neutrofiilide, eosinofiilide, lümfotsüütide ja monotsüütide arv, mis näitavad eelkõige organismi immuunsusvõimekust ja allergiat. Umbes kolmandiku valgelibledest moodustavad lümfirakud ehk lümfotsüüdid.
  • Lümf

    lümfiteedes olev, rakuvälisest vedelikust ja verevalkudest ning lümfotsüütidest koosnev vedelik, mis liigub lümfisooni pidi veeniringesse. Lümf on vahendaja vere ja kudede vahel, varustab kudesid vees lahustunud toitainete ja hapnikuga, väljutab verre kudede ainevahetusjäägid, aitab organismil vabaneda sissetunginud bakteritest ja teistest võõrkehadest ja transpordib seedimisjärgus rasvu.
  • Lümfisõlmed

    näärmed, mis filtreerivad koevedelikust ehk lümfist välja baktereid, viiruseid, vähirakke jm.
  • Lümfoom

    lümfikoe kasvaja (hrl. pahaloomuline).
  • Lümfotsüüdid

    Lümfotsüüdid e. lümfirakud moodustavad olulise osa vere valgelibledest ning vastutavad immuunreaktsioonide eest. Käivitavad immuunsüsteemi vastuse, aitavad toota antikehi valmistavaid rakke ja võtavad osa sissetungija hävitamisest. On lümfotsüüte, kes tegutsevad sõna otseses mõttes õgijatena, muutes sissetungija sel viisil organismile kahjutuks. Kõige intensiivsem immuunsüsteemi kujundamine toimub eelkoolieas. Just sel ajal kuulub vere valgeliblede koostisse rohkesti just lümfotsüüte.
  • Mammograafia

    rindade röntgenuuring.
  • Mastektoomia

    operatsioon kogu rinna eemaldamiseks.
  • Melanoom

    pahaloomuline nahakasvaja, mis tekib melanotsüütidest, pigmenti produtseerivatest rakkudest.
  • Metastaasid

    Metastaasid e. siirded on vähkkasvaja kandumine vere või lümfi kaudu ühest organismi osast teise.
  • Metastaatiline melanoom

    melanoom, mis on levinud organismis teistesse organitesse või kudedesse. Kasvajarakud levivad organismis lümfi ja vereringe kaudu.
  • MRT

    Magnetresonantsuuring ehk magnetresonantstomograafia (MRT) on meditsiiniline uuring, mille abil saab diagnoosida mitmeid haigusi. Uuring on veretu ja ei ole valus. MRT kasutab tugevat magnetvälja, raadiolaineid ja arvutit inimese elunditest ja kudedest pildi saamiseks. Pilti uuritakse arvutiekraanil. MRT ei kasuta ioniseerivat kiirgust (röntgenikiiri). Detailsete MRT piltide abil saab diagnoosida haigusi, mis teiste radioloogiliste meetoditega hinnatavad ei ole.
  • Multimodaalne ravi

    seisneb mitme erineva raviviisi (kirurgiline ravi, keemiaravi, bioloogiline ravi, kiiritusravi) omavahelises kombineerimises.
  • Müomeetrium

    emaka lihaskest
  • Naha fototüüp

    Naha omadus, mis iseloomustab kuidas nahk reageerib päikesest või solaariumist saadavale ultraviolettkiirgusele (UV).
  • Neevus

    Melanotsüütide e. pigmentrakkude kogum nahas. Levinud nimetus on ka sünnimärk. Tegelikult on sünnimärk kaasasündinud neevus.
  • Neutrofiil

    õgirakk, vere valgeliblede alaliik.
  • Ödeem

    vedelikuliig kudedes, pahkluu paistetus on ödeemi sümptom.
  • Oksendamine

    on tegevus, millega väljutatakse organismist suu kaudu maosisu.
  • Onkogeen

    geen, mis on võimeline põhjustama normaalse raku muutumist vähirakuks.
  • Öökimine

    on oksendamise katse.
  • Pahaloomulisus

    kasvaja omadus muutuda struktuurilt ebakorrapäraseks, levida ümbritsevatesse kudedesse ja anda siirdeid ehk metastaase.
  • PAP-test

    PAP-test on tsütoloogiline test (rakkude uuring), mille alusel saab diagnoosida emakakaelavähki ja vähieelseid seisundeid. Selle uuringu puhul võetakse puutepreparaat emakakaelalt ja emakakaelakanalist. Uuring on lihtne ega ole valulik. Kord aastas tehtud PAP-test aitab varakult avastada emakakaelavähki ja vähieelseid seisundeid.
  • Perimenopaus

    on vahetult menopausile eelnev aeg. Algab tavaliselt mõni aasta enne 50. eluaastat ja kestab keskmiselt 4 aastat.
  • Profülaktika

    haiguse ärahoidmine
  • Radoon

    on looduslik radioaktiivne gaas, mida leidub pinnases.
  • Rakutuum

    raku osa, milles asuvad geenid ja valkude tootmiseks vajalik süsteem.
  • Retseptor

    molekul, sageli valk, mis asetseb raku pinnal ja edastab väljastpoolt rakku pärinevaid signaale rakutuuma.
  • Retsipient

    Retsipient ehk veresaaja on isik (patsient), kellele kantakse üle verekomponente või plasmast valmistatud preparaate.
  • Rinda säilitav lõikus

    operatsioon ainult kasvaja ja lisaks osa ümbritseva normaalse koe eemaldamiseks.
  • Serooskest

    emaka välimine kest
  • Sümptomid

    haigusnähud
  • T-lümfotsüüt

    tappurrakk, supressorrakk. Vere valgelible, mis etendab organi äratõukereaktsioonis põhirolli.
  • Tromboos

    verehüübe tekkimine veresoones.
  • Trombotsüüdid

    ehk vereliistakud on kõige pisemad vererakud, mis võtavad osa verejooksu sulgemisest ja vere hüübimisest. Neid leidub igas vere kuupmillimeetris 150 000–400 000. Vigastatud soonekohas kleepuvad vereliistakud kokku ja purunevad, moodustades hüübinud kärna, mis peatab verejooksu. Mida vähem on vereliistakuid, seda kauem kestab kannatada saanud koha sulgumine. Vereliistakute liiga suur arv viitab aga trombiohule: liistakud võivad soonesiseselt hüübida ning verevoolu takistava tropi moodustada.
  • Tsütoloogiline test

    uuring haiguspiirkonna rakkudest.
  • Valgu üleekspressioon

    seisund, mille puhul toodetakse liiga palju teatud tüüpi valku.
  • Valvurlümfisõlm

    esimene lümfisõlm teatud kasvaja piirkonnale.
  • Valvurlümfisõlme biopsia

    Kirurgiline protseduur, mille puhul radioaktiivse isotoobiga märgistatud kasvajapiirkonna drenaaziala lümfisõlm eemaldatakse raku-uuringuks.