Soolevähk

Teksti koostamist konsulteeris dr Vivian Esko
viimati muudetud 01.10.2008 

 

Mis on soolevähk?

Soolevähk, mida tuntakse ka kolorektaalvähi nime all, on jämesoole ja pärasoole vähk. Jämesool ja pärasool moodustavad seedekulgla alumise osa.

Enamik soolevähkidest tekib jämesoole või pärasoole sisepinna ehk limaskesta vohanditest, polüüpidest. Neid healoomulisi kasvajaid kutsutakse ka adenoomideks. Aastatega võib mõni adenoom pahaloomuliseks muutuda.

Kui polüübist areneb välja pahaloomuline kasvaja ehk vähk ja see avastatakse varajases staadiumis, saab selle enamasti kirurgiliselt eemaldada.

Tihtipeale siiski esialgsed kasvajalise haiguse tunnused ehk sümptomid puuduvad ning enne vähi avastamist võib see olla levinud teistesse kehapiirkondadesse. Kui vähk on levinud teistesse kehapiirkondadesse, nimetatakse seda kaugelearenenud ehk metastaatiliseks vähiks.

soolevähk

Soolevähi esinemine

Soolevähk on levinud ja järjest sagenev haigus, mis kuulub kolme kõige sagedamini esineva kasvaja hulka. Soolevähk on kõikidest vähitüüpidest sageduselt teine surmapõhjus Euroopas ning esinemissageduselt kolmandana kirjeldatud vähk kogu maailmas.

Ka Eestis on soolevähki haigestumine viimase 30 aasta jooksul pidevalt tõusnud ja haigestunute arv järjest suureneb.

Euroopas diagnoositakse soolevähki igal aastal ligikaudu 400 000 inimesel. Eestis diagnoositi 2005.aastal 700 uut soolevähi juhtu. Aastas sureb meil soolevähi tõttu umbes 400 inimest. Kõikidest vähiliikidest nõuab ainult kopsuvähk rohkem ohvreid. Samas on soolevähk üks paremini ravitav kasvajaline haigus, kui see avastatakse varakult.