A-vitamiin

Taust ja tervisenõuded

A-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin, mida saadakse põhiliselt kahest allikast: retinoididest ja karotinoididest.  Bioloogiliselt on A-vitamiin vajalik nägemisega seonduvate rakkude ning rakkude kasvufaktorite normaalse talitluse tagamiseks.

A-vitamiini defitsiiti täheldatakse arenenud riikides väga harva. Peamiselt esineb taoline probleem arengumaades ning seondub alatoitumusega. A-vitamiini pikaajaline defitsiit võib põhjustada silma kuivust, vähendada nägemisvõimet kuni nägemise kaotuseni, tekitada naha- ja hingamisprobleeme ning kõhulahtisust.

Lisaks antioksüdatiivsetele omadustele võib A-vitamiinil olla ka vähivastane toime. Käesoleva hetkeni tõendid A-vitamiini vähivastase toime kohta puuduvad.

Ühe uuringu andmetel võib A-vitamiin ägeda promüelotsüütse leukeemia korral paranda keskmist elulemust. Antud väide vajab põhjalikumat kontrollimist ning standardravile A-vitamiini lisamine peaks toimuma rangelt arsti järelvalve all.

Mõningate uuringute andmetel võib oletada A-vitamiini osatähtsust immuunsüsteemi stimuleerimisel rauavaegusaneemiaga haigetel juhul, kui seda manustatakse koos rauaga. Pole selge, kas A-vitamiin on vajalik ka juhtudel kus rauavaegusaneemiaga ei kaasne A- vitamiini defitsiiti.

Uuringute andmetel A-vitamiin ei paranda pankreasevähi haigete ravivastust gemtsitabiinile ning on ebaselge, kas A-vitamiini lisamine raviskeemi aitab üldse pankreasevähi haiget.

A-vitamiin ei vähenda keemiaravi kõrvalnähte nagu iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus või suuhaavandid.

A- vitamiin koos β-karoteeniga suurendab kopsuvähihaigetel ravist tingitud kõrvalnähtusid, seda eriti suitsetajatel ning alkoholitarvitajatel.

Ettevaatusabinõud

Inimestel, kellel esineb ülitundlikkust A-vitamiini suhtes, tuleks vastavaid toidulisandeid vältida.

A-vitamiini sisaldavate toidulisandite üledoseerimine on organismile toksilise mõjuga. Päevasest toitumissoovitusest viis korda suuremad annused võivad põhjustada tõsiseid mürgistusi. Suurte annuste võtmine mitme kuu vältel võib põhjustada peavalu, peapööritust, väsimust, luude valulikkust ning turset, iiveldust, oksendamist, nägemislangust kuni pimedaksjäämiseni. Äge mürgistus võib esile kutsuda koljusisese rõhu tõusu, nahasügeluse ja luuvalu. Raske mürgistus põhjustab silmakahjustuse, kaltsiumitaseme tõusu veres.

A-vitamiini mürgistus võib esile kutsuda maksasisese kolestaasi, mistõttu sapieritust soolde pidurdub.

Suitsetajatele ning alkoholitarbijatele on A-vitamiinni mürgistus ohtlikum.

Annus

Soovitatav päevane annus 800µg. Maksimaalne ohutu annus 2300µg.

Toiduallikad

Headeks A-vitamiini allikateks on maks (eriti kalamaks ning kalamaksaõli), või, munad ja piim. A-vitamiini leidub veel piimatoodetes ja kalarasvas. A-vitamiini provitamiini – ß-karotiini leidub taimsetes toiduainetes (porgandid, tumerohelised lehtköögiviljad, apelsinid, sügavkollased ja punased puuviljad nagu näiteks papaia).