Parenteraalne toitmine

Parenteraalse toitmise puhul manustatakse toitaineid vereringesse. Niisugust toitmist kasutatakse siis, kui patsient ei saa süüa suu kaudu ega ka enteraalse toitmise teel. Parenteraalse toitmise korral viiakse toitained otse patsiendi verre veeni paigaldatud kateetri (peenikese toru) kaudu. Parenteraalsest toitmisest võib abi olla järgmistel juhtudel:

  • magu ega soolestik ei tööta või on eemaldatud
  • tugev iiveldus, kõhulahtisus või oksendamine
  • ulatuslikud haavandid suus või söögitorus
  • fistul (uuris) maos või söögitorus
  • kaalu ja lihaskoe vähenemine enteraalse toitmise korral

Kateeter võidakse viia rindkere või käe veeni. Tsentraalne veenikateeter paigaldatakse veeni rindkere ülaosas. Tsentraalse veenikateetri paigaldab sellekohase väljaõppe saanud arst.

Perifeerse veenikateetri paigaldab käe veeni asjaomase väljaõppe saanud meditsiinitöötaja. Seda on võimalik kasutada lühemaajaliseks parenteraalseks toitmiseks.

Patsiendil tuleb regulaarselt kontrollida infektsiooni või verejooksu esinemise suhtes kateetri paigalduskohas.

Mõningaid ravimeid ei tohi manustada koos parenteraalsete lahustega.Parenteraalseks toitmiseks tohib kasutada ainult selleks ette nähtud lahuseid. Need lahused ning lisaks manustatavad vajalikud ravimid ning nende kogused määrab arst.

Parenteraalselt toidab sellekohase väljaõppe saanud meditsiinipersonal.Parenteraalse toitmise tehnikad ja lahused on täpsed ning vajavad vastava väljaõppe saanud meditsiinipersonali või toitumisravi meeskonna osalust.

Parenteraalne toitmine võib jätkuda pärast haiglast lahkumist. Kui parenteraalne toitmine on osa patsiendi ravist pärast haiglast lahkumist, õpetatakse patsiendile ja tema hooldajale parenteraalse toitmise protseduure.

Parenteraalse toitmise lõpetamise otsustab ja korraldab vastava väljaõppe saanud meditsiinipersonal. Parenteraalset toitmist võidakse vähendada vähehaaval aja jooksul, mil patsient läheb üle sondi- või suukaudsele toidule.