Toitumisravi meetodid

Toitumisravi tagab toitumise patsientidele, kes ei saa normaalselt süüa. Suu kaudu söömine on alati eelistatud ning seda tuleks kasutada igal võimalikul juhul. Kahjuks ei ole mõni patsient võimeline sööma piisavalt või üldse mitte tüsistuste tõttu, mis on tingitud vähist või selle ravist. Sagedamini esineb seda pea- ja kaelapiirkonna, söögitoru- või maovähiga patsientidel. Kasutada võib enteraalset (sondi kaudu makku või soolde viidud) või parenteraalset (veenisisest) toitmist. Toitained manustatakse lahustena, mis sisaldavad vett, valku, rasvu, süsivesikuid, vitamiine ja/või mineraale. Lahuse koostis sõltub patsiendi vajadustest ning toitumisravi meetodist.

Toitumisravi võib parandada vähihaige elukvaliteeti, kuid sellega kaasneb riske ja puudusi. Toitumisravi kasvajat mõjutav toime ja laad on teadmata. Samuti on igal toitumisravi vormil omad eelised ning puudused. Näiteks säilitab enteraalne (sondi kaudu) toitmine mao ja soolestiku normaalse talitluse ning põhjustab vähem tüsistusi kui parenteraalne (veenisisene) toitmine ning enteraalse toitmise korral omastatakse toitaineid paremini.

Lisainfot selle kohta, kas kasutada toitumisravi, leiate kaugele arenenud vähi alalõigust.

Teatud seisundite puhul sobib toitumisravi paremini. Toitumisravist saavad abi eelkõige patsiendid

  • kellel on väike kehakaal
  • kellel toitained ei imendu
  • kellel on uurised või abstsessid söögitorus või maos
  • kes ei ole olnud võimeline sööma/jooma suu kaudu üle 5 päeva
  • kellel on mõõdukas või suur alatoitumuse tekke risk
  • kes on hooldaja abil võimeline sondi kaudu toituma