Haigestumise mõju seksuaalsusele

Tänu kaasaegsetele ravimeetoditele saavad väga paljud vähki haigestunuist terveks. Vähk on tõsine haigus ja see põhjustab haigestunu elus üldiselt väga äklisi ja vahel ka väga suuri muutusi harjumuspärases elustiilis ja –viisides, viies inimese hingelisse kriisi.

Vähiga seostatakse sageli vaevarikast ravi, muutusi välimuses, valu ja surma. Hirm selle kõige ees ja ebakindlus tuleviku suhtes viivad elult ajutiselt “pinna alt”, põhjustades meeleolu langust ja masendust.

Vähi ravi on efektiivne, kuid sageli raskesti talutav ja seotud ravist põhjustatud vaevustega. Ravikuuride ajal tunneb patsient sageli väsimust, iiveldust ja/või muid häireid ega jaksa seetõttu endisel moel ülal hoida oma sotsiaalseid suhteid.

Haigestumisest tingitud psüühiline kriis, enesehinnangu alanemine, masendus ja saadav ravi alandavad seksuaalset valmisolekut ja soove. Ometi ei ole kuhugi kadunud ei vajadused ega seksuaalsus, mis mõne aja möödudes enamasti taastuvad varasemal tasemel.

Ravi põhjustab häireid seksuaalsusega kaasnevates funktsioonides, mõnedel juhtudel ka püsiva iseloomuga muutusi. Kasvaja eemaldamiseks ollakse sunnitud tegema ka suuri lõikusi, mis ei võimalda vältida muutusi välimuses või elundite eemaldamist seksuaalsusega liituvatest piirkondadest. Ka kiiritus- ja keemiaravi võivad põhjustada samasuguseid probleeme, enamasti siiski ajutiselt. Muutused välises või seesmises minapildis sunnivad loobuma senisest, harjunud minapildist ja nõuavad uue minapildi ülesehitamist.

Haigestumine vähki avaldab mõju kogu perele, nii ka paarisuhetele. Paljus sõltub paarisuhte vastupidavus nüüd sellest, missugune oli see suhe enne haigestumist.

Vähipatsientidel, kellel püsiv paarisuhe puudub, tekib vähki haigestumisega seoses mure ja hirm oma seksuaalsuse pärast tulevikus. Nende mõttemaailmas pöörleb murelikkus võimalike tulevaste inimsuhete pärast oma seksuaalse atraktiivsuse ja perekonna soetamisega seoses.

Ühiskond, milles me elame, on loonud seksuaalsusest osaliselt väärastunud pildi, pildi, mille järgi seksuaalsus on miski, mis saab osaks vaid osale meist, vaid täiuslikele ja noortele inimestele. Ometi on seksuaalsus ja selle teostamine iga inimese õigus. Vanusel, välimusel, tervislikul seisundil ega kehalisel puudel ei tohiks siin olla mingit tähtsust. Vähki haigestumisega näivad siiski ühiskonnas väljakujunenud hoiakud saavat haigestunu jaoks rõhutatud tähenduse.

Haigestumisel võib olla seksuaalsuse seisukohast ka positiivne mõju. Hirm lähedast inimest kaotada ja tõsise haiguse teadvustamisest tulenev oluliste asjade tähtsusjärjekorra ümberhindamine võivad parandada ja tugevdada inimsuhteid. Lähedase inimese harjumuspärane, argine olemasolemine ei olegi äkki enam iseenesestmõistetav ja selle tähtsus saab uue tähenduse. Soov lohutada ja saada lohutust füüsilise puudutuse abil võib lisada inimsuhtesse juba võib-olla unustatudki hellust.

Seksuaalsuse ja paarisuhtega seotud probleemid on väga sagedased kõigil, mitte ainult haigestunud inimestel. Olukorra selgitamine ja avameelsed jutuajamised teeksid head enamikule meist. Avastatud haigus ja sellega kaasnev ravi võivad olla uute, isegi põnevate ja teretulnud külgede ilmnemise allikaks ka juba väga tundevaeseks muutunud paarisuhtes.