Vähi ravi mõju seksuaalsusele

Lõikus on levinuim meetod vähiravis. See võib osutuda piisavaks, kuid sageli saab patsient lisaks ka kiiritus- ja/või medikamentoosset ravi. Lõikuse abil üritatakse eemaldada kogu vähkkasvaja ning piisaval määral ka seda ümbritsevaid terveid kudesid, et takistada haiguse levikut. See on põhjus, miks sageli ollakse sunnitud eemaldama ka väga suur osa kehast, muutes sama radikaalselt ka patsiendi sisemist või välist minapilti. Seksuaalsust mõjutavad loomulikult kõige enam need protseduurid, kui ollakse sunnitud eemaldama üks või enam seksuaalse identiteediga liituvatest elunditest, põhjustades ka soorituslikke muudatusi.

Eelnimetatud kirurgilise ravi järel võib patsiendil olla väga tõsiseid raskusi iseenesest uue minapildi loomisel mehena või naisena. Ta võib tajuda end olevat oma lähedaste silmis eemletõukav ja inetu. Selline tunne on väga sageli üksnes patsiendil endal. Iga inimene on ainulaadne ja oluline vaid temale omaste individuaalsete loomuomaduste ja kommete poolest. Isikupära ja ainulaadsus ei ole miski, mida on võimalik kirurgilisel teel eemaldada ja see ei hävi koos kaotatud kehaosadega. Tihti saavad omaksed ja lähedased siin haigestunud inimest aidata, et ta võiks tunda end olevat ikka sama inimene, kes ta oli enne lõikust, sama oluline ja armastatud. Hingeline ja sotsiaalne toibumine vähiravist edeneb kiiremini ja tõhusamalt, kui patsient tunneb, et ta on inimesena aktsepteeritud.