Günekoloogilised vähid

Günekoloogilised organid on väga tähelepanuväärne osa naiselikkusest. Emakas, munasarjad, emakakael ja võimalus saada lapsi ning ka menstruatsioonitsükkel on need, mida sageli kogetakse naiselikkuse põhieeldustena. Kui vähist tingituna ollakse sunnitud tegema eemalduslõikusi suguorganite piirkonnas, on tavaline, et sellega kaasneb äärmiselt tugev psüühiline reaktsioon, mille tulemus on ajutine tasakaalu kaotus seksuaalsusega seonduvas. Erinevus erinevate naiste reaktsioonide vahel on üpris suur ja mõju individuaalne. Günekoloogiliste vähkide ravis kasutatakse operatiivsele ravile lisaks tihti ka keemia- ja/või kiiritusravi, mis on samuti rasked ja halvastitalutavad.

Muutused suguelundite anatoomias ja lõikuste poolt põhjustatud funktsioonihäired avaldavad oma mõju sugutungile, suguühtele ja selle õnnestumisele. Hormonaalsed muutused mõjutavad kogu organismi ja ka hingeseisundit. Teadmatus sellest, mida operatsiooni käigus tehti ja missuguseid häireid on oodata, kuid ka asjaolu, et suguelundid on piirkond alakehal, millest väga avameelselt ei räägita, põhjustavad vahel vägagi suuri probleeme. Olekski eriti oluline, et arst räägiks patsiendile leidudele vastavalt, mida operatsiooni käigus on plaanis teha või mida on tehtud, ja missuguseid muutusi see põhjustab. Sageli sõltub sellise teabe saamine patsiendi enda aktiivsusest ja vaprusest. Ometi on igaühel õigus küsida ja saada teda ennast, tema haigust ja selle ravi puudutavat teavet.

Vältimaks põletikke, tuleb günekoloogiliste operatsioonide järgselt pidada suguelus vahet kuni eritiste lakkamiseni. Samal ajal on ka operatsioonihaaval aega paraneda. Valud suguühte käigus on märk sellest, et suguelu elamist tuleks sel perioodil vältida. Asjast tuleks rääkida raviarstiga ja suguelu võiks jätkata alles siis, kui arst selleks loa annab.

Kuigi suguühe ei ole operatsiooni järel mõnda aega soovitatav, on ometi hellus ja intiimsus ning muud seksuaalse rahulduse saamise viisid lubatud ja soovitatavad, kui mõlemad osapooled selleks valmis on. Füüsiline lähedus võib olla ka see, mis aitab eluga edasi minna, hoolimata haigusest. Ka on see hea moodus saada ja pakkuda lohutust.

Emaka eemaldamisega lõpevad menstruatsioonid, kuid see ei mõjuta hormoonide tegevust. Fertiilses eas oleva naise jaoks võib emaka eemaldamine olla väga raske kogemus, sest tal kaob võimalus rasestuda, kuid ka üleminekuaastad selja taha jätnud või mitu last sünnitanud naised võivad kogeda selle operatsiooni tagajärjel tunnet, et nad on lõplikult kaotanud midagi oma naiselikkuse põhiolemusest.

Emaka eemaldamine mõjutab tupe anatoomiat, tupp lüheneb. See võib põhjustada valulikkust suguühte ajal. Valulikus suguühtes pingutab naine sageli alaselja lihaseid, see aga suurendab valulikkust veelgi. Lühendatud tupest põhjustatavat valulikkust saab vähendada, kui mees on ettevaatlikum ja alandab tõugete jõulisust ning kui peenise pea ei taba jõuliselt tupe tagaseina. Otsides uusi asendeid, võib leida suguühteks mõlemale poolele meedivaid ning samal ajal naise jaoks valutuid asendeid. Olukorrast väljapääsu leidmiseks ning probleemide lahendamiseks on ometi olulisim, et partnerid räägiksid murettekitavatest asjadest avameelselt ja oleksid teineteise vastu ausad. Vajadusel tuleks kindlasti kasutada ka asjatundjate abi ja nõuandeid.

Munasarjade eemaldamine lõpetab östrogeeni tootmise ning kutsub esile enneaegse klimakteeriumi. Östrogeeni puudumine tekitab limaskestade kuivuse ning tupp ei märgu enam seksuaalse ärritusega seoses. See asjaolu põhjustab valusid, muudab seksuaalvahekorra ebameeldivaks, raskeks ja vahel isegi võimatuks. Ometi saab olukorda kergendada, kasutades seksuaalvahekorra eel libiaineid ja määrdeid. Neid saab osta nii apteekidest kui seksipoodidest. Raviks saab kasutada ka östrogeenravi ja/või östrogeensalvi tupe võidmiseks. Östrogeenravi võimalusi tuleb siiski vaagida iga patsiendi seisukohalt eraldi ning pidada selle kohaldatavuse üle nõu raviarstiga.

Tupe ja häbeme vähid on väga haruldased. Nende kirurgiline ravi on ränk, selle käigus ollakse sunnitud tegema vägagi ulatuslikke eemalduslõikusi, mille tagajärjel muutuvad seksuaalvahekorrad üldises mõistes tõepoolest võimatuks. Iga patsiendi seisukohalt tehakse siin seksuaalvahekorra võimalikkuseks individuaalseid otsuseid. Erinevate paranduslõikustega on väga sageli siiski võimalik olukorda kergendada.