Krooniline lümfoidne leukeemia

Tekst koostatud dr. Iige Viigimaa poolt 12.11.2010

(lümfoidne = lümfotsütaarne = lümfotsüütne = lümfo)

Mis haigus on krooniline lümfoidne leukeemia?

Krooniline lümfoidne leukeemia (KLL) on üks verevähi vorm. See on lümfotsüütide kasvaja. Lümfotsüüdid on vererakud, mille ülesandeks on organismi kaitsmine haigustekitajate vastu.

Sõna „krooniline“ märgib, et selle haiguse kulg on aeglasem, kui ägedatel leukeemiatel.

Krooniline lümfoidne leukeemia on peamiselt eakate inimeste haigus. Keskmine vanus haiguse diagnoosimisel on ~70 a. Harva haigestuvad alla 40 aastased.

Krooniline lümfoidne leukeemia ei ole nakkushaigus, ta ei levi inimeselt inimesele ega loomalt inimesele.

Sümptomid e. haigustunnused

Paljudel KLL-i patsientidel ei ole mingeid sümptomeid. Kui sümptomid esinevad, siis võib olla:

  • Suurenenud, kuid valutud lümfisõlmed
  • Väsimus
  • Palavik
  • Öine higistamine
  • Kaalulangus
  • Sagedased infektsioonid

Kui teil esineb nimetatud tunnuseid, siis pöörduge arsti poole.

Põhjused

KLL tekkimise põhjused ei ole selged. Teada on see, et elu jooksul tekivad geenimutatsioonid vereloome rakkudes ja selle tulemusel moodustuvad ebanormaalsed „mitte töökorras“ lümfotsüüdid. Lisaks puudulikule töövõimele on KLL lümfotsüüdid ka tervetest rakkudest pikema eluaega. Nad hakkavad organismis kuhjuma ja tõrjuvad välja normaalse vereloome.

Teadusuuringud KLL tekkepõhjuste selgitamiseks toimuvad väga aktiivselt paljudes maailma laborites.

Missugused tegurid võivad mõjutada haigestumist?
  • Vanus. Vanuse kasvades suureneb tõenäosus haigestuda.
  • Sugu. Meestel on haigestumise tõenäosus suurem.
  • Rass. Valge rassi esindajad haigestuvad kõige sagedamini, asiaatidel esineb seda haigust harva.
  • Verevähk perekonnas. Tõenäosus haigestuda on suurem, kui lähisugulastel on diagnoositud KLL või mõni muu vereloome kasvaja.
  • Kemikaalid. Kokkupuude mõnede taime- ja putukatõrjevahenditega võib tõsta riski haigestuda KLL-i.
Komplikatsioonid

Kroonilise lümfoidse leukeemia põdemise ajal võib olukord keerukamaks muutuda järgmistel asjaoludel:

  • Transformatsioon e. muutumine agressiivsemaks kasvajaks. Väikesel osal KLL haigetest võib haigus muutuda agressiivsemaks kasvajaks – difuusseks B- suurerakuliseks lümfoomiks. Sellist muutumist nimetatakse Richteri sündroomiks.
  • Sagedased infektsioonid. Kroonilise lümfoidse leukeemiaiga patsientidel võib esineda sageli infektsioone, eelkõige tavalisi hingamisteede nakkushaigusi (neelupõletik, bronhiit, kopsupõletik). Mõnikord tekivad ka raskemad infektsioonid.
  • Haigestumine teistesse kasvajatesse. KLL patsientidel on suurem tõenäosus haigestuda teistesse kasvajatesse (näiteks Kaposi sarkoom, melanoom, põie-, kopsu-, mao- või kurguvähk).