Kuidas ennast ise aidata?

  • Püüdke vältida infektsioone. Krooniline lümfoidne leukeemia võib soodustada haigestumist erinevatesse infektsioonidesse. Püüdke hoida oma organismi tugevana. Sööge palju puu- ja juurvilju. Teaduskirjanduses leiab viiteid rohelise tee soodsale toimele. Magage piisavalt. Liikuge iga päev värskes õhus. Vältige kontakti haigete inimestega. Peske käsi sageli ja hoolikalt.
  • Vähendage riski teiste kasvajate tekkeks. Krooniline lümfoidne leukeemia võib soodustada haigestumist teistesse kasvajatesse. Ärge suitsetage. Alkoholi tarvitage vähe/mõõdukalt. Sööge rohkesti puu- ja köögivilju. Vältige tugevat päevitamist ja kasutage päikesekaitse kreemi.
  • Minge arsti vastuvõtule teile ettenähtud ajal. Piisava sagedusega tehtud vereanalüüsid ja läbivaatus aitavad hinnata, kas haigus progresseerub või mitte. Ärevustunne visiidi eel on loomulik, ärge jätke sellepärast minemata. Kutsuge kaasa pereliige või sõber, kui saate sellest tuge.
Alternatiivmeditsiin

Ükski alternatiivravi meetod ei ravi KLL-st terveks, küll aga võib saada abi mõne sümptomi või ravi kõrvaltoime leevendamisel.

KLL patsiendid tunnevad sageli väsimust, mida ravimitega saab vähe mõjutada. Võimalik, et teile mõjuvad soodsalt mõõdukas füüsiline koormus, meditatsioon, erinevad lõõgastustehnikad, jooga.

Erinevad väidetavalt immuunsüsteemi stimuleerivad või otseselt vähivastased vedelikud, tabletid jms. (ka kaugelt toodud ja väga kallid) ei oma teaduslikult tõestatud soodsat toimet KLL ravis. Veelgi olulisem – pole välistatud nende kahjustav toime.

Rääkige arstile oma valikutest.

Psühholoogiline tugi

Krooniline lümfoidne leukeemia on enamasti aeglaselt arenev kasvaja, mis paljudel juhtudel ei vajagi ravi. Siiski on tegemist pahaloomulise haigusega, millest teadasaamine tekitab šoki või tugeva ärevustunde. Tasapisi te kohanete selle olukorraga ja õpite elama koos oma haigusega.

Selles protsessis leiate tõenäoliselt abi, kui te:

  • Saate rohkem teada oma haigusest. Küsige arstilt ja vajadusel pange oma küsimused enne arsti juurde minekut kirja. Internetis leiab palju informatsiooni selle haiguse kohta. Usaldage neid lehekülgi, millel avaldatud infot jagavad suured rahvusvaheliselt tunnustatud teadus- või raviasutused.
  • Võtke ühendust teiste vähihaigetega. Eestis tegutseb Eesti Leukeemia- ja lümfoomihaigete Liit.
  • Toetuge sõpradele ja perekonnale. Diagnoosist rääkimine võib olla raske ja tõenäoliselt reageerivad kuulajad väga erinevalt. Siiski, tõenäoliselt tunnete ennast paremini, kui suudate oma haigusest teistega rääkida. Abipakkujaid võib olla oodatust rohkem. Mõelge läbi, kellelt ja missugust abi te vajate (transport, kuulamine, seltskond).
  • Vajadusel otsige professionaalset psühholoogilist abi. Eesti Vähiliidu juures tegutseb tasuta nõuandetelefon.